Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas on aeg luua Tallinnasse tasulised sissesõidualad?
"Kinnisvaratunni" saates arutlesid Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal ja äripindade maakler Eduard Sorokin Tallinna arendamise tuleviku üle. Kui hoonetele ei saa väljanägemiselt ega kvaliteedilt etteheited teha, siis teed ja liiklus nii kiirelt arenenud pole.
Igor Habal kinnitas, et Euroopa Liidus on mitmel pool toimunud uuringuid, et kus hinnatakse ja võrreldakse linnade väljakutseid, kaardistatakse probleeme, millega linnad järgmiste aastakümnete jooksul kokku hakkavad puutuma. Kiirete muutuste ajajärgul võib see aeg ka Eesti ja Tallinna jaoks olla murranguline.
Hetkeolukord pole paha. „Tallinn ja Eesti on viimastel aastatel hästi arenenud, meil on palju ilusaid hooneid, mida ka välismaalt tulijad tähele panevad. Võib-olla teede ja tänavate seisukord, on need, mis ei vasta nendele ilusatele hoonetele selles osas me oleme ikkagi natukene Ida-Euroopa,“ arvas Eduard Sorokin.
Positiivse poole pealt on Tallinna õhusaaste näitaja samas reas Skandinaavia riikidega. „Vaadates meie rohealasid, siis Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on elanikel õigus rohealadele, see näitab linna kvaliteeti. Piirmääraks on seatud 9 ruutmeetrit inimese kohta. Tallinnas on see siiski 20 ümber,“ täiendas Habal, kelle sõnul on Tallinna kui elukeskkonna näitajad praegu head. „Küsimus on selles, kuidas me edasi liigume.“
Igor Habal nõustub, et ühiskasutatavad alad on praegu arendajale taagaks. „Kui on võimalik jätta hekk rajamata, siis seda ka tehakse, roheala on esimene koht, mida arendaja ära jätab. Aga ma usun see hakkab muutuma ja linn kirjutab üha enam ette, mida tema tahab näha ja millele antakse ehitusluba.“
Lisaks linna karmistuvatele nõuetele rohealade osas on Eduard Sorokini hinnangul ka tarbijad nõudlikumad. Koduostjad eelistavad terviklikke elamupiirkondi, mida on hakanud looma tugevamad arendajad. „Trend on tuntav,“ kinnitas ta.
Maju ehitada on üks, aga tuleb teha ka teed
Seda, et majast-paarist koosnev nii-öelda punktarendus ära lõpeks, saatekülalised ei arva. „Keskkonna loomiseks on vaja suurt kinnistute gruppi. Sellises arenduses on hinnad kõrgemad. Roheala ja keskkonna loomine on kinni arendaja rahakotis, aga hoopis olulisem probleem on ligipääsud ja meie teede läbilaskevõime. Uue tee või magistraali rajamine ei nõua lihtsalt ühte ala, vaid koridori. Ja sellist koridori vabastada aastate jooksul tekkinud kultuurikihist või hoonetest on juba väga keeruline,“ leidis Sorokin. „Need alad on eraomandis ja head lahendust on siin raske leida.“
„On tõsi, et liiklusreostus ja õhusaade on tänapäeva inimesele kliimasoojenemise järel kohe järgmised olulised küsimused. Linnad on siin proovimas erinevaid variante. Göteborg on aastast 2012-2013 muutnud oma linna piiri tasuliseks sissesõidualaks. Alates kella 6 hommikul kuni 10 õhtul on päeva lõikes erinevad tasud, aga rohkem kui 60 Rootsi krooni (5,66 eur – toim) päeva eest ei maksa. See on vähendanud liiklusummikuid 10% võrra,“ teadis Igor Habal rääkida.
Veel mastaapsem on Helsingi kava, mis peaks aastaks 2025 pakkuma täieliku terviklahenduse. „Lähed hommikul välja, avad Helsingi linnaliikluse rakenduse, sealt on näha kõik jalgrattaparklad vabade jalgratastega. Samuti vabad rendiautod ja nende asukohad. Metroopeatused ja info rongide liikumise kohta. Ja kõigi nende teenuste eest maksmine toimub kõik sealsamas rakenduses ühest kohast.“
Tasuta bussidest annaks rohkem kasu tasuline sissesõit
Igor Habali sõnul on ka meil vaja mõtlemise muutumist. „Ma ei ole Tallinna linnavalitsuses näinud olulist nihet taaskasutatava teenuse ja jagatava teenuse suhtes. Aga selle nimel praegu paljud Euroopa linnad tegutsevad.“
Hetkel kuum
Tallinnas kehtestatud tasuta ühistransport pole Habali sõnul suurt kasu liikluskoormuse osas toonud. „Uuringud näitavad, et millegi tasuta tegemine on kõige vähem efektiivne. Uuringud näitavad ka, et tasuta linnatransport pole kasvatanud sõitjate hulka ega ka rahulolu liiklusega. Meil tuleks autoga sõitmine ebamugavamaks, kallimaks ja luua täiendavaid liikumisviise.“
Sorokin täiendas, et inimeste harjumuste muutmiseks ja käitumise suunamiseks on vaja tekitada mingid tõkked ja see on ebapopulaarne otsus, mida raske vastu võtta. „Isiklikult olen selles osas sõna võtnud nii sotsiaalmeedias kui ka peavoolu meedias, et toetan tasuliste sissesõidualade kehtestamist – näiteks kesklinn või Põhja-Tallinn. Alati, kui kuskil olen sõna võtnud, saan pahandada, aga tegelikult inimesed tihtipeale ei saa sellest aru, et see tasu ei pea olema hingematvalt kõrge. See võib olla mõistlik summa. Mõistiku tasu eest saada endale mugav ja inimväärne keskkond on oluliselt parem kui tasuta autodest ummistunud keskkond nagu meil täna paiguti on.“
Tema sõnul on probleem süvenemas. „Statistika järgi kasvab autode hulk Tallinna linnas viis protsenti aastas, see on ju hirmuäratav. Mõelge, kümne aastaga tuleb viiskümmend protsenti autosid juurde, aga teedevõrk ei arene samas tempos.“
Kuula saadet!
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele