Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Ivo Jaanisoo ja Jarek Kurnitski.
  • Ivo Jaanisoo ja Jarek Kurnitski.
  • Foto: Teeli Remmelg
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski rääkisid saates „Eetris on ehitusuudised“, et suur väljakutse on tagada järgmistel aastatel ühtlasem toetusraha pealevool, mis arvestaks nii korteriühistute kui ka ehitajate võimetega, ning vähendada konkurentsi „nobedate näppude voorus“.
„Küsimus on ka selles, kas praeguste ehitushindade juures on ühistute laenuvõimekus piisav, et praeguse 30 toetusprotsendiga tervikrenoveerimise välja vedada, sest majanduskeskkond on palju muutunud. Kui paljud ühistud on võimelised praegustes tingimustes tervikrenoveerimist läbi viima – sellele küsimusele ongi hetkel raske vastata,“ tunnistas Kurnitski.
„Oluline on võimendada enam uute tehnoloogiate kasutamist läbi tehaselise renoveerimise suurema toetusprotsendi, et vähendada tööjõu vajadust ehitusplatsidel ja teha suuremat mahtu tehastes. Kui sellega kaasneb ka tugev eksport, siis oleks see Eesti majandusele väga kasulik,“ lisas Jaanisoo.
Saates räägime ka, kuidas lahendada probleeme ehitushangete korraldamisel, et ei tekiks rahastuse tagasinõudeid, sest siis ei julgeks ükski korteriühistu enam laenu võtta ja suurt projekti alustada. Ka on plaan uue määrusega viia hangete läbiviimine enam riigi kontrolli alla, et korteriühistu ei jääks keeruliste ja kallilt maksma minevate küsimustega üksi. Samuti plaanitakse võimaldada võtta hankesse mitu maja korraga ja tekitada mastaabiefekti, mis oleks ka suurematele ehitusfirmadele huvipakkuv.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Uudised
  • 11.06.26, 12:24
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Liveni tegevjuht Andero Laur omab kogemust Saksamaa pealinnast.
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Siin on 7 korrust ja üüripinda 16 000 ruutmeetrit.
Uudised
  • 11.06.26, 06:30
Galerii: LHV sai Marati Maja renoveerimise 40 miljoniga valmis
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele