Eksperdid: rahvusvaheliste kleepekapanijate asemel võiks toetada siinseid arendajaid
Kinnisvaraarenduses ei tehta hullusid kasumeid ja onu Heinode roll arendusega käsikäes käivas halduses muutub aina marginaalsemaks, märgivad Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa ja Newsec Eesti üksuse arenduse juht Janek Hintsov.
„Miks leedukatel läheb täna hästi? Leedukatel on kõrgem kindlustunne kui meil,“ küsis ja ühtlasi vastas Hintsov.
Oma vastuse näitlikustamiseks tõi ta mõistukõnelise näite: „Kui leedukas läheb täna poodi – aga raadios räägiti, et tegelikult läheme ju paremuse poole – ma ostan ühe paari teksaseid. Ja siis ta läheb Žalgirise mängu vaatama, Žalgiris võitis: ma ostan veel ühe paari teksaseid. Nüüd kui meie inimesed lähevad poodi ja mõtlevad, et tegelikult see kindlustunne ei ole nii suur, mul on kodus üks paar teksaseid – need käivad veel ja jätab ostmata.“
“Kui mõtled, et suur osa võiks ostu teha, siis tegelikult raha ei ringle. Ma arvan, me oleme täna väga huvitavas stardiolukorras, meil on vaja positiivseid uudiseid,“ kõlas tema järeldus.
„Ma õnnitlen EfTENit selle eest, et nad eelmisel aastal Kristiine tehingu ära tegid. Ma arvan, et see on isegi rohkem kui märgiline.“ Hintsov lootis, et maksumuudatused, mis järjest jõustuvad esialgset õrna optimismi ära ei mata.
„Täna on aastaid kehtinud olukord, kus kinnisvaraarendajaid või kinnisvara mitte mingil moel ei toetata – lihtsalt on selline üldine avalik seisukoht, et tähtis on see, mida tehakse nendes hoonetes, aga see, kuidas need hooned valmis saavad, see justnagu ei ole tähtis, see on puhas eraäri. Väärkujutelm on, et seal mingeid tohutuid kasumeid tehakse. Kinnitan, et seal tehakse täiesti mõistlikke kasumeid, ei tehta mingeid hullusid kasumeid,“ kirjeldas Roosimaa tükati emotsionaalselt olukorda ärikinnisvara arendamise valdkonnas.
Mida siis teha, või kuidas olukorda lahendada, muuta? „Kui väga suuri taristumuudatusi peab hakkama ehitama, mis on tegelikult ääretult kallid, siis tegelikult peaks hakkama mõtlema, miks me toetame neid rahvusvahelisi võrguettevõtjaid, kes lihtsalt tulevad ja panevad sinna oma brandname´i ja kleepeka peale. Sama hästi võiks ju toetada neid, kes loovad eelduse selle kõige rajamiseks ehk siis ehitussektorit, arendajaid,“ sõnas Roosimaa. Tema kinnitusel on see on üks koht, mis ”...aitaks mõistlikumate kuludega sellest välja tulla ja mis lõpuks kajastuks ka selles, et tarbija ei peaks selle eest üüratut kõrget hinda maksma. See on tõenäoliselt kastist välja idee. Ma ei tea, kuivõrd see kandepinda leiab, aga need on mõned mõtted, millega annaks teha seda, et me kohe ei kägistaks ära oma tööstust ja tublisid ettevõtjaid,“ sõnas Roosimaa.
Hintsov sekundeeris Roosimaale kohe arengukirjeldusega kinnisvarahalduse valdkonnast. „Kui sa ei ole mõeldud, kuidas sa täna oma otsuseid teed, siis sa võid olla olukorras, kus sa ei teegi neid otsuseid. Halduseteenuse sisu on täna läinud rohkem tehnika- ja inimesekeskseks. Need haldusinimesed, kes puutuvad üürnikega või majaomanikega kokku, kes haldavad just ärikinnisvara, on ju multitalendid, kes suudavad tehniliselt hoomata tervet hoonet. See on toimunud viimase paari aasta jooksul.“ Ja lisas siis reljeefsemalt: ”See võib-olla ei ole ilus öelda: aga sellised kinnisvarahalduse onu Heinod ei ole need, kes täna haldusteenuse sisu kujundavad.“
Saates tuleb juttu ärikinnisvara ja kinnisvarahalduse olukorrast alanud aasta algul veel laiemaltki. Samuti enegiakandjatest, üürnikest, vakantsist. Lisaks ka väljakutsetest aastal 2025 ja edaspidigi nendes ärikinnisvaras ja kinnisvarahalduses üheskoos, näiteks maksudest ja investoritest. Eraldi peatuvad saatekülalised vestluse käigus Baltikumi ärikinnisvaraturu laienemisel Poolasse ja sellel, mida see toob valdkondadele edaspidi kaasa.
Saatejuht on Siim Sultson.
Seotud lood
SUUR LUGU. Saad teada, kui palju keskmise uue korteri hind kallineb ja mis veel juhtub
Kas maksutõusud söövad ära euribori languse mõju või vastupidi - ei ole vahet. Paistab, et ostja neelab aina varmamalt alla kõik takistused - sest eluasemeturu tõus paistab vältimatu. Arendajad ütlevad, millal järelturu kerkivad hinnad lükkavad uusarenduste hinnad omakorda kerkima.
Lõppeval aastal ärikinnisvaratehingute väärtus Poolas ületab Baltikumi oma ligi 5 korda. On selge, et kapital, mis ei leia enam sobivaid investeeringuid Baltimaades, mõjutab kohalikku turgu, märgib Summus Capitali Investeeringute juht Hannes Pihl Kinnisvarauudisetele. Ta näitab, millal Baltimaade suurinvestorite ja varade omanike huvid võiksid kohtuda.
Ei ole välistatud, et intressid kukuvad oodatust kiiremini ning EURIBOR jõuab taas allapoole nn neutraalset taset, näiteks alla 1,5%.
Langevad intressid ja paranev kapitali kättesaadavus loovad hea aluse kinnisvaraturu kasvuks 2025. aastal, kirjutab Eften Capital prognoosvaatega kinnisvaraturu analüüsis.
2025. aasta turuaktiivsusel on 2 erinevat faasi. Ehitushinnad pöörduvad tõusule
Peatselt võib korteriturul hinnatõusu oodata just korterite puhul, mis on viimastel aastatel hinnalt enim langenud, kirjutab Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste.
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Viimased uudised
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Konverentsid
Hetkel kuum
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele