2024. aasta detsembris tehti Eesti korteriturul kokku 1575 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 13% võrra vähem kui novembris, kuid omakorda ka 9,1% vähem kui 2023. aasta viimasel kuul.
Seotud lood
Analüüsile on lisatud olukorda kirjeldav detailne graafik
Täna oleme keskmisest kehvemas keskkonnas keskmisest märksa kõrgema tehingute arvuga - need asjad ei sobitu omavahel kokku, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Taas ja järjest enam tasub raha panna kinnisvarasse peitu
Ostja kullipilk on aiva aplamalt seiramas eluaseme järelturgu, müüja muheleb. Järelturuvarade nõudlust toetab jätkuvalt kehva elamispinna kättesaadavus, madalamakvaliteedilised varad on potentsiaalsele ostjaskonnale kättesaadavamad kui ehituslikult uuemad või ka täiesti uued elamispinnad, kinnitab Kinnisvarauudistele Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste.
5% üüritootlus jääb üldiselt kaugeks, ent teatud kohtades saab sellest siiski enam
Investorid otsivad 160 000‒180 000 eurot maksvaid kortereid, mis lähevad müügiks, kuna ostjatel on valmidus kohe tehinguid teha.
Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga, suurenes uute kodude tehingute arv 2024. aasta samal perioodil 47%. Lisaks kasvas ka ruutmeetrihind.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele