• ST
  • 14.04.15, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

CM: Uudse kontseptsiooniga Tiskre Ärimaja esitleb energiatõhusust mitmel tasandil

Tallinna linna piiril Haaberstis, aadressile Rannamõisa 38D kavandatud Tiskre Ärimaja.
See on ilmekas näide läbimõeldud keskkonnateadliku miljöö kujundusest ning Skandinaavias laialdaselt kasutuses oleva ja hästi toimivate äärelinna elupiirkondade mudelist.
Projekti märksõnaks on kogukonna teenindamine ja energiasäästlikkus mitmel tasandil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vahetult enne Tiskre asumi liiklussõlme, mineminutilise autosõidu kaugusel Rocca al Mare keskusest asuv hoone loob antud piirkonna ja Harku valla elanikele alternatiivi igapäevastele tipptundide ummikutele. Inimestel on võimalik saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalgratta ja rulluiskudega või kõndides. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas.
Täna puudub praktiliselt antud regioonis A-klassi kvaliteeditasemega uute büroopindade pakkumine ning seetõttu on loodavate pindade vastu tekkinud elav huvi juba projekteerimisfaasis. Paljude väikeettevõtjate vajadused ühtivad suurepäraselt kontseptsiooniga, mis näitab arendaja edukat kavandamisele eelnenud turu sondeerimist ning aitab lisaks uue hoone energiatõhususele vähendada liikluskoormust Tallinna „pudelikaela“ liiklussõlmedes ning parkimisprobleeme süda- ja kesklinna ülekoormatud ärikvartalites. Ärikinnisvara arenduses on tulenevalt jätkuvalt kestvast äärelinnastumisest antud tendents jätkusuutlik ja möödapääsmatu.
Hoone arhitektuuri on kavandanud Eesti tipparhitekt Martin Aunin. Hoone on kavandatud sobima peamiselt eluhoonetest ümbritsetud keskkonda piisava diskreetsusega, pakkudes samaaegselt piisavalt eksponeeritust Rannamõisa magistraali mööda liikujale.
Hoones on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele. Kõrged aknad vahelduvad seinaelementidega, võimaldades hõlpsasti büroodes vaheseinade ümberkujundamisi.
Uudne kiirguskütte ja jahutamise lahendus säästab energiakuludelt kuni 40%
Innovaatiliseimaks energialahenduseks hoones võib lugeda hoone Eestis unikaalset laekütte- ja jahutussüsteemi Šveitsi oma ala tipptegijalt Zehnder. Kunagi pole kunagi võimalik leida ühest büroost kahte inimest, kes mõlemad oleksid sisekiimaga rahul, sest alati kaebab keegi palavuse ning keegi liigse jaheduse üle, millest tingituna pole harvad konditsioneeritud õhust tekkinud hingamisteede haiguseid.
Zehnder laeküte-jahutus kõrvaldab antud probleemid: büroodesse rajatakse harjumuspärane sile kipsripplagi, mille taga asuvad vahetult kontaktis plaadi pinnaga olevad kiirgusmoodulid. Kiirgusmoodulite all mõeldakse antud juhul vasktorudest kontuuri, kus tsirkuleerib madala temperatuuriga (küttegraafikul 40/35) küttevesi või suhteliselt „kõrge“ temperatuuriga jahutusvesi (20/24). See moondab peaaegu kogu ruumi lae üheks aktiivseks kütte- ja jahutuselemendiks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kütte korral toimib antud süsteem nagu päike (siinkohal võib paralleelina ette kujutada Alpides päevitamist 0C välistemperatuuri korral). Soojast laest suundub kiirgusenergia ruumis olevate tahkete kehadeni (töötajad, mööbel, seinad, põrand jne). Kiirgusenergia muundub soojusenergiaks ainult tahkete kehadega kohtudes. Tavapäraste konventsionaalsete küttelahenduste, radiaatorkütte või õhkkütte, korral kantakse soojusenergia edasi konvektsiooni kaudu, mis on oma olemuselt märksa ebaefektiivsem ja madalamat mugavustunnet tagav küttelahendus.
Uues büroohoones tsirkuleerib jahutusperioodil laes ruumi temperatuurist pisut jahedama temperatuuriga jahutusvesi. Nüüd „püüab“ nn aktiivlaes tsirkuleeriv jahe vesi ruumis asuvatelt objektidelt, seinadelt ja inimestelt eralduva soojuskiirguse endasse ning transpordib selle külmajaama, kus see uuesti maha jahutatakse. Sama põhimõte toimib näiteks kuuma ilmaga paksude kiviseinadega katedraali sisenedes.
Sellisel viisil jahutamine tagab kõige suurema mugavustunde. Ära jäävad erinevad ventilaatorite põhjustatav müra ja elektrienergia kulu, sest kiirguse mõjul on jahutus oluliselt energiaefektiivsem kui õhu teel. Kiirguskütte ja jahutuse korral ei ole vaja rajada eraldi torustikke kütteks ja jahutuseks. Kõik toimib ühe süsteemi ja ühe soojuskandjaga. Kuna büroode laed on peaaegu täies ulatuses aktiivsed, on võimalik hõlpsasti muuta ruumilahendusi, kaotamata kasutusmugavuses.
Ventilatsioonisüsteemis on samuti kasutusel Zehnder Group ventilatsiooniseadmed ComfoAir XL , mis on pälvinud sertifikaadi Darmstadti Passiivmaja Instituudi poolt. Tänu efektiivsetele EC mootoritele kulutab ventilatsioonisüsteem ligi kaks korda vähem elektrienergiat õhu liikuma panemiseks, kui seadusega on energiatõhususe miinimumnõuetes ette nähtud. Kõrge energiatagastus säästab üle 80% hoonest õhuvahetusega muidu kaotsi minevast heitõhus sisalduvast soojusest ning seega õnnestub Tiskre Ärimajal tänu kiirguskütte ja -jahutamise lahendustele kokku hoida kuni 40% võrreldes konventsionaalsete energialahendustega.
Tiskre Ärimaja ei ole mitte lihtsalt vähe energiat kulutav büroohoone, vaid keskkonna- ja energiasäästlik tervik, mis on suurepäraseks eeskujuks Eesti kinnisvaramaastikul.
www.intelivent.ee
Autor: kinnisvarauudised.ee CM artikkel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.

Hetkel kuum

Vektori jõuõlaks teiste sarnaste arenduste kõrval on kvaliteet.
Uudised
  • 22.04.26, 10:40
Pindi ja Nordecon müüvad Vektori elu- ja äripindu. Ent sellel arendusel on oluline eelis
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Uudised
  • 20.04.26, 06:00
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Seileri Kvartali II etapi ehitustanner, siin peaksid majad valmima aasta pärast. Taamal laiub Pärnu linnasüda.
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Kui tehinguga seotud lisakulud vähenevad, aitab see tuua turule inimesi, kes muidu jääksid veel ootama, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.04.26, 11:51
Turuergutamine: LVM ja SEB katsetavad 0-eurost notarikulu ja laenulepingut
Vilniuse linnaarhitekt Laura Kairiene.
Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
VAU Halduse haldusjuht Alex Talisainen rõhutab suure pildi nägemise olulisust. Siis jäävad korteriühistutel ootamatud ebameeldivad olukorrad olemata.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.04.26, 13:48
Haldusvõlg on nähtamatu probleem, mis sööb kortermaja väärtust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele