Tallinna linna piiril Haaberstis, aadressile Rannamõisa 38D kavandatud Tiskre Ärimaja.
See on ilmekas näide läbimõeldud keskkonnateadliku miljöö kujundusest ning Skandinaavias laialdaselt kasutuses oleva ja hästi toimivate äärelinna elupiirkondade mudelist.
Projekti märksõnaks on kogukonna teenindamine ja energiasäästlikkus mitmel tasandil.
Vahetult enne Tiskre asumi liiklussõlme, mineminutilise autosõidu kaugusel Rocca al Mare keskusest asuv hoone loob antud piirkonna ja Harku valla elanikele alternatiivi igapäevastele tipptundide ummikutele. Inimestel on võimalik saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalgratta ja rulluiskudega või kõndides. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas.
Täna puudub praktiliselt antud regioonis A-klassi kvaliteeditasemega uute büroopindade pakkumine ning seetõttu on loodavate pindade vastu tekkinud elav huvi juba projekteerimisfaasis. Paljude väikeettevõtjate vajadused ühtivad suurepäraselt kontseptsiooniga, mis näitab arendaja edukat kavandamisele eelnenud turu sondeerimist ning aitab lisaks uue hoone energiatõhususele vähendada liikluskoormust Tallinna „pudelikaela“ liiklussõlmedes ning parkimisprobleeme süda- ja kesklinna ülekoormatud ärikvartalites. Ärikinnisvara arenduses on tulenevalt jätkuvalt kestvast äärelinnastumisest antud tendents jätkusuutlik ja möödapääsmatu.
Hoone arhitektuuri on kavandanud Eesti tipparhitekt Martin Aunin. Hoone on kavandatud sobima peamiselt eluhoonetest ümbritsetud keskkonda piisava diskreetsusega, pakkudes samaaegselt piisavalt eksponeeritust Rannamõisa magistraali mööda liikujale.
Hoones on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele. Kõrged aknad vahelduvad seinaelementidega, võimaldades hõlpsasti büroodes vaheseinade ümberkujundamisi.
Uudne kiirguskütte ja jahutamise lahendus säästab energiakuludelt kuni 40%
Innovaatiliseimaks energialahenduseks hoones võib lugeda hoone Eestis unikaalset laekütte- ja jahutussüsteemi Šveitsi oma ala tipptegijalt Zehnder. Kunagi pole kunagi võimalik leida ühest büroost kahte inimest, kes mõlemad oleksid sisekiimaga rahul, sest alati kaebab keegi palavuse ning keegi liigse jaheduse üle, millest tingituna pole harvad konditsioneeritud õhust tekkinud hingamisteede haiguseid.
Zehnder laeküte-jahutus kõrvaldab antud probleemid: büroodesse rajatakse harjumuspärane sile kipsripplagi, mille taga asuvad vahetult kontaktis plaadi pinnaga olevad kiirgusmoodulid. Kiirgusmoodulite all mõeldakse antud juhul vasktorudest kontuuri, kus tsirkuleerib madala temperatuuriga (küttegraafikul 40/35) küttevesi või suhteliselt „kõrge“ temperatuuriga jahutusvesi (20/24). See moondab peaaegu kogu ruumi lae üheks aktiivseks kütte- ja jahutuselemendiks.

Hetkel kuum

Kütte korral toimib antud süsteem nagu päike (siinkohal võib paralleelina ette kujutada Alpides päevitamist 0C välistemperatuuri korral). Soojast laest suundub kiirgusenergia ruumis olevate tahkete kehadeni (töötajad, mööbel, seinad, põrand jne). Kiirgusenergia muundub soojusenergiaks ainult tahkete kehadega kohtudes. Tavapäraste konventsionaalsete küttelahenduste, radiaatorkütte või õhkkütte, korral kantakse soojusenergia edasi konvektsiooni kaudu, mis on oma olemuselt märksa ebaefektiivsem ja madalamat mugavustunnet tagav küttelahendus.
Uues büroohoones tsirkuleerib jahutusperioodil laes ruumi temperatuurist pisut jahedama temperatuuriga jahutusvesi. Nüüd „püüab“ nn aktiivlaes tsirkuleeriv jahe vesi ruumis asuvatelt objektidelt, seinadelt ja inimestelt eralduva soojuskiirguse endasse ning transpordib selle külmajaama, kus see uuesti maha jahutatakse. Sama põhimõte toimib näiteks kuuma ilmaga paksude kiviseinadega katedraali sisenedes.
Sellisel viisil jahutamine tagab kõige suurema mugavustunde. Ära jäävad erinevad ventilaatorite põhjustatav müra ja elektrienergia kulu, sest kiirguse mõjul on jahutus oluliselt energiaefektiivsem kui õhu teel. Kiirguskütte ja jahutuse korral ei ole vaja rajada eraldi torustikke kütteks ja jahutuseks. Kõik toimib ühe süsteemi ja ühe soojuskandjaga. Kuna büroode laed on peaaegu täies ulatuses aktiivsed, on võimalik hõlpsasti muuta ruumilahendusi, kaotamata kasutusmugavuses.
Ventilatsioonisüsteemis on samuti kasutusel Zehnder Group ventilatsiooniseadmed ComfoAir XL , mis on pälvinud sertifikaadi Darmstadti Passiivmaja Instituudi poolt. Tänu efektiivsetele EC mootoritele kulutab ventilatsioonisüsteem ligi kaks korda vähem elektrienergiat õhu liikuma panemiseks, kui seadusega on energiatõhususe miinimumnõuetes ette nähtud. Kõrge energiatagastus säästab üle 80% hoonest õhuvahetusega muidu kaotsi minevast heitõhus sisalduvast soojusest ning seega õnnestub Tiskre Ärimajal tänu kiirguskütte ja -jahutamise lahendustele kokku hoida kuni 40% võrreldes konventsionaalsete energialahendustega.
Tiskre Ärimaja ei ole mitte lihtsalt vähe energiat kulutav büroohoone, vaid keskkonna- ja energiasäästlik tervik, mis on suurepäraseks eeskujuks Eesti kinnisvaramaastikul.
www.intelivent.ee
Autor: kinnisvarauudised.ee CM artikkel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.

Enimloetud

1
TOP
  • 14.08.26, 12:54
Suur arendajate käibe TOP: miljonäride eliit kosus. Esikolmiku käes on pea 1/3 üldtulemusest
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
2
Uudised
  • 13.08.26, 11:00
2 Galeriid: Reterra võttis 13-miljoniliselt tennisekeskuselt sarikapärja alla
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
3
Uudised
  • 13.08.26, 10:33
Galerii: Kapitel sai ehitusloa Tallinna esimesele aastaringsele väliujulale
4
Uudised
  • 13.08.26, 13:27
Restate`i asutaja Risto Abel andis tegevjuhi ameti edasi
5
Uudised
  • 11.08.26, 11:38
Jõudude liitmine: Liven ja Lumi Capital asuvad muutma eluasemeturgu. Realiseeruvad 7 tegurit
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
6
Uudised
  • 13.08.26, 06:15
Ostja ei kauple sageli mitte hinna, vaid riski pärast
Ostja otsust mõjutavad 4 tõsist riski

Hetkel kuum

Siit peaks see muutus kahe ettevõtte ühisjõul algama. See hoone peaks valmima 2027. aasta lõpus. Selle hoone arhitektuurse lahenduse tegi Apex Arhitektuuribüroo OÜ.
Uudised
  • 11.08.26, 11:38
Jõudude liitmine: Liven ja Lumi Capital asuvad muutma eluasemeturgu. Realiseeruvad 7 tegurit
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Raha arendussektoris muudab asukohta.
TOP
  • 14.08.26, 12:54
Suur arendajate käibe TOP: miljonäride eliit kosus. Esikolmiku käes on pea 1/3 üldtulemusest
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Ärikinnisvara väärtuse määravad nüüd 4 tegurit
Uudised
  • 12.08.26, 11:27
Ärikinnisvara väärtuse määravad nüüd 4 tegurit
Uuri näiteid edukatest tehingutest, mis näitavad, kus raha tegelikult liigub!
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Hepsor Eesti maajuht Mihkel Mäger.
Uudised
  • 12.08.26, 07:00
Päikesepaneel jätab kortermaja elanikud rahalisest võidust ilma
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele