• ST
  • 14.04.15, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

CM: Uudse kontseptsiooniga Tiskre Ärimaja esitleb energiatõhusust mitmel tasandil

Tallinna linna piiril Haaberstis, aadressile Rannamõisa 38D kavandatud Tiskre Ärimaja.
See on ilmekas näide läbimõeldud keskkonnateadliku miljöö kujundusest ning Skandinaavias laialdaselt kasutuses oleva ja hästi toimivate äärelinna elupiirkondade mudelist.
Projekti märksõnaks on kogukonna teenindamine ja energiasäästlikkus mitmel tasandil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vahetult enne Tiskre asumi liiklussõlme, mineminutilise autosõidu kaugusel Rocca al Mare keskusest asuv hoone loob antud piirkonna ja Harku valla elanikele alternatiivi igapäevastele tipptundide ummikutele. Inimestel on võimalik saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalgratta ja rulluiskudega või kõndides. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas.
Täna puudub praktiliselt antud regioonis A-klassi kvaliteeditasemega uute büroopindade pakkumine ning seetõttu on loodavate pindade vastu tekkinud elav huvi juba projekteerimisfaasis. Paljude väikeettevõtjate vajadused ühtivad suurepäraselt kontseptsiooniga, mis näitab arendaja edukat kavandamisele eelnenud turu sondeerimist ning aitab lisaks uue hoone energiatõhususele vähendada liikluskoormust Tallinna „pudelikaela“ liiklussõlmedes ning parkimisprobleeme süda- ja kesklinna ülekoormatud ärikvartalites. Ärikinnisvara arenduses on tulenevalt jätkuvalt kestvast äärelinnastumisest antud tendents jätkusuutlik ja möödapääsmatu.
Hoone arhitektuuri on kavandanud Eesti tipparhitekt Martin Aunin. Hoone on kavandatud sobima peamiselt eluhoonetest ümbritsetud keskkonda piisava diskreetsusega, pakkudes samaaegselt piisavalt eksponeeritust Rannamõisa magistraali mööda liikujale.
Hoones on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele. Kõrged aknad vahelduvad seinaelementidega, võimaldades hõlpsasti büroodes vaheseinade ümberkujundamisi.
Uudne kiirguskütte ja jahutamise lahendus säästab energiakuludelt kuni 40%
Innovaatiliseimaks energialahenduseks hoones võib lugeda hoone Eestis unikaalset laekütte- ja jahutussüsteemi Šveitsi oma ala tipptegijalt Zehnder. Kunagi pole kunagi võimalik leida ühest büroost kahte inimest, kes mõlemad oleksid sisekiimaga rahul, sest alati kaebab keegi palavuse ning keegi liigse jaheduse üle, millest tingituna pole harvad konditsioneeritud õhust tekkinud hingamisteede haiguseid.
Zehnder laeküte-jahutus kõrvaldab antud probleemid: büroodesse rajatakse harjumuspärane sile kipsripplagi, mille taga asuvad vahetult kontaktis plaadi pinnaga olevad kiirgusmoodulid. Kiirgusmoodulite all mõeldakse antud juhul vasktorudest kontuuri, kus tsirkuleerib madala temperatuuriga (küttegraafikul 40/35) küttevesi või suhteliselt „kõrge“ temperatuuriga jahutusvesi (20/24). See moondab peaaegu kogu ruumi lae üheks aktiivseks kütte- ja jahutuselemendiks.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kütte korral toimib antud süsteem nagu päike (siinkohal võib paralleelina ette kujutada Alpides päevitamist 0C välistemperatuuri korral). Soojast laest suundub kiirgusenergia ruumis olevate tahkete kehadeni (töötajad, mööbel, seinad, põrand jne). Kiirgusenergia muundub soojusenergiaks ainult tahkete kehadega kohtudes. Tavapäraste konventsionaalsete küttelahenduste, radiaatorkütte või õhkkütte, korral kantakse soojusenergia edasi konvektsiooni kaudu, mis on oma olemuselt märksa ebaefektiivsem ja madalamat mugavustunnet tagav küttelahendus.
Uues büroohoones tsirkuleerib jahutusperioodil laes ruumi temperatuurist pisut jahedama temperatuuriga jahutusvesi. Nüüd „püüab“ nn aktiivlaes tsirkuleeriv jahe vesi ruumis asuvatelt objektidelt, seinadelt ja inimestelt eralduva soojuskiirguse endasse ning transpordib selle külmajaama, kus see uuesti maha jahutatakse. Sama põhimõte toimib näiteks kuuma ilmaga paksude kiviseinadega katedraali sisenedes.
Sellisel viisil jahutamine tagab kõige suurema mugavustunde. Ära jäävad erinevad ventilaatorite põhjustatav müra ja elektrienergia kulu, sest kiirguse mõjul on jahutus oluliselt energiaefektiivsem kui õhu teel. Kiirguskütte ja jahutuse korral ei ole vaja rajada eraldi torustikke kütteks ja jahutuseks. Kõik toimib ühe süsteemi ja ühe soojuskandjaga. Kuna büroode laed on peaaegu täies ulatuses aktiivsed, on võimalik hõlpsasti muuta ruumilahendusi, kaotamata kasutusmugavuses.
Ventilatsioonisüsteemis on samuti kasutusel Zehnder Group ventilatsiooniseadmed ComfoAir XL , mis on pälvinud sertifikaadi Darmstadti Passiivmaja Instituudi poolt. Tänu efektiivsetele EC mootoritele kulutab ventilatsioonisüsteem ligi kaks korda vähem elektrienergiat õhu liikuma panemiseks, kui seadusega on energiatõhususe miinimumnõuetes ette nähtud. Kõrge energiatagastus säästab üle 80% hoonest õhuvahetusega muidu kaotsi minevast heitõhus sisalduvast soojusest ning seega õnnestub Tiskre Ärimajal tänu kiirguskütte ja -jahutamise lahendustele kokku hoida kuni 40% võrreldes konventsionaalsete energialahendustega.
Tiskre Ärimaja ei ole mitte lihtsalt vähe energiat kulutav büroohoone, vaid keskkonna- ja energiasäästlik tervik, mis on suurepäraseks eeskujuks Eesti kinnisvaramaastikul.
www.intelivent.ee
Autor: kinnisvarauudised.ee CM artikkel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
2
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
3
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse
4
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Uudised
  • 26.06.25, 09:33
Kahes kuurortlinnas käib üüriturg maha, ühes tõuseb
6
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Summus Capital OÜ juhatuse liige Aavo Koppel
Uudised
  • 25.06.25, 11:24
Baltikumi jaeinvestorid märkisid Summus Capitali võlakirju 25,7 miljoni euro väärtuses
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele