Tallinna linna piiril Haaberstis, aadressile Rannamõisa 38D kavandatud Tiskre Ärimaja.
See on ilmekas näide läbimõeldud keskkonnateadliku miljöö kujundusest ning Skandinaavias laialdaselt kasutuses oleva ja hästi toimivate äärelinna elupiirkondade mudelist.
Projekti märksõnaks on kogukonna teenindamine ja energiasäästlikkus mitmel tasandil.
Vahetult enne Tiskre asumi liiklussõlme, mineminutilise autosõidu kaugusel Rocca al Mare keskusest asuv hoone loob antud piirkonna ja Harku valla elanikele alternatiivi igapäevastele tipptundide ummikutele. Inimestel on võimalik saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalgratta ja rulluiskudega või kõndides. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas.
Täna puudub praktiliselt antud regioonis A-klassi kvaliteeditasemega uute büroopindade pakkumine ning seetõttu on loodavate pindade vastu tekkinud elav huvi juba projekteerimisfaasis. Paljude väikeettevõtjate vajadused ühtivad suurepäraselt kontseptsiooniga, mis näitab arendaja edukat kavandamisele eelnenud turu sondeerimist ning aitab lisaks uue hoone energiatõhususele vähendada liikluskoormust Tallinna „pudelikaela“ liiklussõlmedes ning parkimisprobleeme süda- ja kesklinna ülekoormatud ärikvartalites. Ärikinnisvara arenduses on tulenevalt jätkuvalt kestvast äärelinnastumisest antud tendents jätkusuutlik ja möödapääsmatu.
Hoone arhitektuuri on kavandanud Eesti tipparhitekt Martin Aunin. Hoone on kavandatud sobima peamiselt eluhoonetest ümbritsetud keskkonda piisava diskreetsusega, pakkudes samaaegselt piisavalt eksponeeritust Rannamõisa magistraali mööda liikujale.
Hoones on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele. Kõrged aknad vahelduvad seinaelementidega, võimaldades hõlpsasti büroodes vaheseinade ümberkujundamisi.
Uudne kiirguskütte ja jahutamise lahendus säästab energiakuludelt kuni 40%
Innovaatiliseimaks energialahenduseks hoones võib lugeda hoone Eestis unikaalset laekütte- ja jahutussüsteemi Šveitsi oma ala tipptegijalt Zehnder. Kunagi pole kunagi võimalik leida ühest büroost kahte inimest, kes mõlemad oleksid sisekiimaga rahul, sest alati kaebab keegi palavuse ning keegi liigse jaheduse üle, millest tingituna pole harvad konditsioneeritud õhust tekkinud hingamisteede haiguseid.
Zehnder laeküte-jahutus kõrvaldab antud probleemid: büroodesse rajatakse harjumuspärane sile kipsripplagi, mille taga asuvad vahetult kontaktis plaadi pinnaga olevad kiirgusmoodulid. Kiirgusmoodulite all mõeldakse antud juhul vasktorudest kontuuri, kus tsirkuleerib madala temperatuuriga (küttegraafikul 40/35) küttevesi või suhteliselt „kõrge“ temperatuuriga jahutusvesi (20/24). See moondab peaaegu kogu ruumi lae üheks aktiivseks kütte- ja jahutuselemendiks.

Hetkel kuum

Kütte korral toimib antud süsteem nagu päike (siinkohal võib paralleelina ette kujutada Alpides päevitamist 0C välistemperatuuri korral). Soojast laest suundub kiirgusenergia ruumis olevate tahkete kehadeni (töötajad, mööbel, seinad, põrand jne). Kiirgusenergia muundub soojusenergiaks ainult tahkete kehadega kohtudes. Tavapäraste konventsionaalsete küttelahenduste, radiaatorkütte või õhkkütte, korral kantakse soojusenergia edasi konvektsiooni kaudu, mis on oma olemuselt märksa ebaefektiivsem ja madalamat mugavustunnet tagav küttelahendus.
Uues büroohoones tsirkuleerib jahutusperioodil laes ruumi temperatuurist pisut jahedama temperatuuriga jahutusvesi. Nüüd „püüab“ nn aktiivlaes tsirkuleeriv jahe vesi ruumis asuvatelt objektidelt, seinadelt ja inimestelt eralduva soojuskiirguse endasse ning transpordib selle külmajaama, kus see uuesti maha jahutatakse. Sama põhimõte toimib näiteks kuuma ilmaga paksude kiviseinadega katedraali sisenedes.
Sellisel viisil jahutamine tagab kõige suurema mugavustunde. Ära jäävad erinevad ventilaatorite põhjustatav müra ja elektrienergia kulu, sest kiirguse mõjul on jahutus oluliselt energiaefektiivsem kui õhu teel. Kiirguskütte ja jahutuse korral ei ole vaja rajada eraldi torustikke kütteks ja jahutuseks. Kõik toimib ühe süsteemi ja ühe soojuskandjaga. Kuna büroode laed on peaaegu täies ulatuses aktiivsed, on võimalik hõlpsasti muuta ruumilahendusi, kaotamata kasutusmugavuses.
Ventilatsioonisüsteemis on samuti kasutusel Zehnder Group ventilatsiooniseadmed ComfoAir XL , mis on pälvinud sertifikaadi Darmstadti Passiivmaja Instituudi poolt. Tänu efektiivsetele EC mootoritele kulutab ventilatsioonisüsteem ligi kaks korda vähem elektrienergiat õhu liikuma panemiseks, kui seadusega on energiatõhususe miinimumnõuetes ette nähtud. Kõrge energiatagastus säästab üle 80% hoonest õhuvahetusega muidu kaotsi minevast heitõhus sisalduvast soojusest ning seega õnnestub Tiskre Ärimajal tänu kiirguskütte ja -jahutamise lahendustele kokku hoida kuni 40% võrreldes konventsionaalsete energialahendustega.
Tiskre Ärimaja ei ole mitte lihtsalt vähe energiat kulutav büroohoone, vaid keskkonna- ja energiasäästlik tervik, mis on suurepäraseks eeskujuks Eesti kinnisvaramaastikul.
www.intelivent.ee
Autor: kinnisvarauudised.ee CM artikkel

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Riia ärimaastik areneb kiiresti ning Grīziņdārzs on kujunemas üheks neist paikadest, kus ajalooline linnamiljöö ja kaasaegne ettevõtluskeskkond kohtuvad loomulikul viisil.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele