Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 18. märts 2020

Hüpoteeklaenu all mõeldakse kinnisvara tagatisel antavat laenu, millel erinevalt kodulaenust ei ole mitte mingisugust konkreetset sihtotstarvet – saadud summat võib kasutada just selleks, milleks parasjagu vajadus on.

Miinusküljelt on aga hüpoteeklaenud tunduvalt kõrgema intressiga ja lühema laenuperioodiga kui tavapärased kodulaenud. Financer.com hüpoteeklaenude võrdlustabelist selgub, et naljalt alla 10%-se intressiga hüpoteeklaenu ei leia. Seejuures sõltub reaalne intress aga muidugi taotleja maksevõimekusest ja võib seega küündida ka 15%-ni. Näiteks 20 000-eurone laen 10-aastase makseperioodiga tähendab umbes 250-eurost igakuist makset, mis on juba lähedal tüüpilise kodulaenu kuumaksele.

Selge on see, et hüpoteeklaen ei ole odav lõbu ning selle saamise peamine eeldus on juba olemasoleva kinnisvara tagatiseks seadmine, mistõttu riskitakse vahel lausa oma koduga.

Kas selline risk ja kõrge intress tasuvad end üldse ära? Vaadates hüpoteeklaenupakkujate edu Eestis, siis on selge, et turgu selle jaoks on. Hüpoteeklaen võlub asjaoludega, millega tüüpiline pank konkureerida ei saa: inimlikkus, vastutulelikkus ja vabadus lahendada mistahes rahamure.

Mis otstarbel on praktiline hüpoteeklaenu võtta?

Kuna hüpoteeklaenu korral tuleb tagatiseks seada kinnisvara, ei ole kindlasti tegemist laenuga, millega finantseerida uue mobiiltelefoni ostu. Laenusoovi kaalumisel tuleks enda käest küsida:

•kas soovitud otstarve on pikaajaline ja teenib end ära ka isegi 10 aasta pärast?

•kas pole võimalik sama summat mõnel muul viisil hankida, nt säästes raha, müües maha olemasolevaid asju vms?

•kas laenu kuumakseid oleks võimalik tasuda ka siis, kui sissetulek peaks kaduma ajutiselt?

Rääkides esimesest punktist, siis hüpoteeklaenu tõsidust arvestades ei tohiks seda rahasummat kasutada niisama edvistamise eesmärgil. Headeks eesmärkideks võivad olla näiteks hariduse hankimine, tervisesse investeerimine, kodu remontimine, omaenda ettevõtte avamine või olemasolevate laenude refinantseerimine. Hüpoteeklaen on eriti levinud kodu remondikulude katmiseks või võlgnevuste refinantseerimiseks, kuna võrreldes tüüpiliste kiir- ja väikelaenudega on hüpoteeklaenu intress tihtipeale soodsam, võimaldades niiviisi olemasolevad rahamured katta.

Samas aga tuleb mõelda sellele, kuivõrd kiireloomulise vajadusega tegemist on. Ka kodu saab remontida jupphaaval, kasutades selleks igakuisest sissetulekust allesjäävat raha. Kui oleksid valmis võtma hüpoteeklaenu, mille eest tasuda iga kuu paarsada eurot kuumaksena, siis äkki oleks hoopis praktilisem kasutada seda paarisadat eurot selleks, et iga kuu tasapisi remonti teha või koguda raha remondikulude katmiseks? Hüpoteeklaen sobib eelkõige kiireloomulisema probleemi lahendamiseks või otstarbeks, mis on lihtsalt niivõrd kõrge hinnaga, et seda pole võimalik väikeste summadega katta.

Enne taotlema asumist tuleb väga kriitiliselt mõelda oma rahalisele olukorrale ning seda mitte üksnes hetkeseisu perspektiivis. Mõtle kõige halvemale stsenaariumile: mis siis, kui jääd oma sissetulekust ilma? Seetõttu on hädavajalik iga kuu panna raha kõrvale, ehitades säästufondi, mille arvelt saaks elada siis, kui sissetulekuga peaks midagi juhtuma.

Kui usud, et hüpoteeklaen võib sulle sobida, pea kindlasti nõu asjatundjatega ning ära võta seda ostust sama kergelt kui saia ostmist – tegemist on siiski olulise laenukohustusega. Alustuseks võid aga hüpoteeklaene võrrelda Financer.com lehel, kust leiad sisuka võrdlustabeli üheskoos võimalusega arvustada laenuandjaid ka ise.