• ST
  • 06.12.22, 14:19

Uue kodu planeerimisel tasub varuda aega

Kodu projekteerimine algab detailidest. Kvaliteetse ning jätkusuutliku maja aluseks on koostöös ekspertidega läbimõeldud projekt, mis vastab kogu pere vajadusele ja ootustele. Uue kodu planeerimise juures on kõige sagedasem viga liigne kiirustamine, ütlevad pikaajaliste kogemustega projekteerimisettevõtte Haustec OÜ asutajad Sven Allik ja Rasmus Kuusemets.
Uue kodu planeerimisel tasub varuda aega
Haustec on eramajade ja ka suuremate hoonete projekteerimisega tegelenud aastast 2015. Ettevõtte eesmärk on aidata kliente maja projekteerimisel ning ehitus- ja kasutuslubade taotlemisel ning anda konsultatsioone kõigi hoone planeerimise, projekteerimise ja ehitamisega seotud teemadel. „Aitame oma kliente alates nende ideedest kuni maja kasutusloa taotlemiseni. Iga samm on selle töö juures tähtis ja oluline on teha kõike läbimõeldult, et hiljem ei peaks rutuga tehtud otsuseid kahetsema,” selgitavad Allik ja Kuusemets.

Aina olulisem on kõikide hooneosade projekteerimine

Kerkinud ehitusmaterjalide hinnad ja kasvavad tööjõukulud on muutnud majaehituse kallimaks kui 2-3 aastat tagasi. Samas on tõusnud omajagu ka energiakandjate hinnad, mis tähendab, et suure hoone kütmine ja jahutamine avaldavad omaniku rahakotile senisest suuremat mõju. Nii on hakatud aina enam hindama pigem optimaalse pindalaga elamuid.
„Uue kodu suurus sõltub eelkõige muidugi perekonna suurusest ja mugavuste vajadustest. Oleme projekteerinud maju nii ühe inimesele, paljulapselistele peredele kui ka perekonnale, kus elab üheskoos mitu põlvkonda. Levinum lahendus on 3 magamistuba, köök-elutuba, pesuruum koos saunaga, kaks tualetti, garderoob ja tehniline ruum-panipaik,” räägib Allik. „Keskmiselt projekteerime eramuid suletud netopinnaga 120-150 m2.”
Projekteerida tuleks alati ka tehnosüsteemid, mitte piirduda ainult arhitektuurse projektiga, et saada ehitusluba. Kui hoone kõik osad on vähemalt projekteeritud põhiprojekti staadiumis, siis see annab palju selgema ülevaate ehituskvaliteedist ja -maksusumusest. Kasutada tuleks sellisel juhul kindlasti ka peaprojekteerimise teenust, siis tulevad kõik projektid ühest asutusest. Haustec saab oma klientidele terviklahendust pakkuda, kuna ettevõttel on aastate jooksul väljakujunenud kindlad koostööpartnerid. Algul võib tunduda kõikide osade projekteerimine ülearu kulutus, kuid tegelikult säästab sellega ehitamisele kuluvat aega ja maksumust.

Millist maja ehitada: kas ühe- või mitmekorruselist?

Korruselisuse mõttes küsitakse täna kõige enam ühekorruselisi ehitisi. „Selleks võivad olla erinevad põhjused – arvatakse, et ühekorruselise maja ehitus tuleb soodsam. Kuid pankade jaoks on ruutmeeter ühe hinnaga, olenemata, mitu korrust majal on,” selgitab Kuusemets. „Aina tihemini kuuleme ühekorruselise maja eelistamisel põhjendust, et kardetakse vanadust, millal enam ei jaksa mööda treppe liikuda. Kolmas põhjus on optimaalsem ruumikasutus – teisele korrusele peab minema ettenähtud normidele vastav trepp, mis paraku võtab esimeselt korruselt omajagu ruumi.”
Kui ruutmeetrite arv ja korruselisus on paika pandud, tekib tavaliselt küsimus lisahoonete vajaduse kohta. Kas pererahvas sooviks ka garaaži, autole varjualust või hoopis keldrit? Kuusemets nendib, et siin jagunevad inimeste soovid mitmeks: on neid, kes tingimata soovivad garaaži, et seal hoida näiteks oma hobiautot või mootorratast. Teised arvavad, et garaaž oleks hea küll, aga elu näitab, et tulevikus saab sõidukile kavandatud ruumist hoopis panipaik. Keldrite osas on aga täna väga vähe perekondi, kes seda endale tahavad.
Eestlased on saunarahvas ning huvi tuntakse nii leili- ja aurusauna kui ka sise- ja välibasseinide järele. Allik möönab, et seoses energiahindade tõusuga on küll see huvi veidi raugenud, ent samas on paljud avastanud, et basseinivett võiksid kütta hoopis päikesepaneelid. Tehnoloogia on üldse aasta-aastalt aina rohkem Eesti kodusesse jõudnud, olgu tegemist nutikate kütte- ja ventileerimislahendustega või Targa Kodu süsteemidega. „Kui maja ehitamisega minna väga personaalseks, siis hiljem võib olla keerukam seda järelturul maha müü,” ütleb Allik. Ja lisab, et samas peab kodu olema ikka pererahva nägu ning oleks vale kõigist unistustest loobuda.

Millal on õige aeg pöörduda projekteerija poole?

Allik ja Kuusemets soovitavad projekteerija plaanidesse kaasata kohe, kui tekib idee hakata maja ehitama. „Sel juhul saame kohe alguses suunata kliente õiges suunas ja anda soovitusi millele tähelepanu pöörata. Olenevalt asukohast võib olla piiranguid katusekalde ja -materjali, samuti fassaadide materjalida ja värvitoonide ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osas. Näiteks kui majaomanik peab tuletõrje veevõtukoha oma majale tagama, siis kus ja milline see olema peaks? Meie töö on nõustada klienti ja leida mõistlike lahendusi.”
Ehitusloa taotlemiseks tuleb esitada üldjuhul ainult arhitektuurne eelprojekt, kus pole ehituslik informatsioon kuigi detailne. Olenevalt piirkonnast nõutakse ka ehitusloa ajal lisaks ka vee- ja kanalisatsiooni liitumisprojekti. Kui luba on käes, tuleb koostada põhiprojekt, mille alusel saab juba ehitusfirmadelt hinnapakkumisi küsida. Ehitamise baasdokument on aga väga põhjalik tööprojekt. „Kuigi majad võivad näiliselt olla sarnased, on iga hoone projekteerimine ja ehitus rätsepatöö, sisaldades omaniku personaalseid soove ning vastavalt hoone asukohast ja asetusest tulenevaid eritingimusi,” toonitab Kuusemets.
„Meie soovitus on, et kodu planeerides võtke julgelt ühendust projekteerijaga kindlasti juba enne kinnistu ostmist. Rääkige detailselt kõik soovid ja ideed läbi ning vältige liigset kiirustamist. Maja ehitatakse üldjuhul ikkagi kord elus ja kui soovite tõesti head tulemust, alustage rahulikust ja korralikust planeerimisest!”
Lähemalt Hausteci teenustest ja referentsidest: www.haustec.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele