Politseiameti rendileping Kruudaga sai hävitava hinnangu

Oviiri hinnangul oleks riigile tulnud pikas perspektiivis oluliselt soodsam ise maja ehitada, selle asemel et seda Mati Tusovi firmalt OÜ Randol rentida. Rendilepingu sõlmimisel aastal 2003 kuulus hoone veel Oliver Kruuda ettevõttele Kalev. Tusov on Kruuda äripartner.

Hoones asuvad Tallinna politseiprefektuur, politseiamet ja piirivalveamet, kokku läheb aastas maksumaksja taskust Tusovi arvelduskontole 39 miljonit krooni. Lepingu teeb huvitavaks sinna 2004. aastal lisatud punkt, et riik kohustub 11 aasta renditulud tasuma ka siis, kui kavatseb jõustruktuurid enne lepingu lõppu majast välja kolida.

Oviiri arvutuste järgi oleks sama suure maja ehituseks kulunud 181,9-217,2 miljonit krooni. Samas läheb eeldusel, et Tusovi firmaga lepingut ei katkestata, politseimaja 20aastase üüriperioodi jooksul maksma 775,2 miljonit krooni. Puhast renditulu, millest on maha arvatud kommunaal- ja halduskulud, saab maja omanik Oviiri arvutuste järgu 270,8 miljonit krooni.

Isegi kui krundi omandamise kulude tõttu oleks soetusmaksumus ületanud üürikulude nüüdisväärtuse, olnuks riigikontrolli hinnangul kasulikum hoone osta.

"Nende lepingute tekkimise asjaolud pole läbipaistvad. Miks sõlmiti just taoline leping? Miks just sellega ja miks just sellised summad kujunesid välja? Niisugused protsessid peaksid olema maksumaksjale selged," lisas Oviir hilisemas vestluses.

Tollane siseminister ja lepingu taga seisnud keskerakondlane Ain Seppik tegi riigikontrolöri hinnangu maha. "Ei, ma ei nõustu selle väitega. Riigikontrolör hindab nelja aasta taguseid asju ja seda ainult rahas. Riigikontrolör ütleb: jah, te oleksite pidanud maja ehitama. Paraku ei saanud tol ajal, kui küsimus oli politseinike palkades ja märulipolitsei loomises, oma maja ehitada," ütles Seppik.

Oviir ei ole rahul ka samale krundile kavandatava sisekaitseakadeemia ehitamise skeemiga, kus sisuliselt kasutatakse seadusega keelatud kapitalirenti. Sisekaitseakadeemiale tahetakse õppelinnak rajada skeemi järgi, mille kohaselt ostetakse riigile maa, seatakse sellele arendaja kasuks minimaalse tasu eest hoonestusõigus ning lepitakse kokku hoonestusõiguse alusel krundil paiknevate või sinna rajatavate hoonete pikaajaline üürimine ning väljasostmine üüriperioodi lõppedes.

"Formaalsel vaatlemisel ei saa välistada turuhinnale vastava väljaostuhinna tasumist ehk sisuliselt investeeringu kahekordset kinnimaksmist," nentis Oviir.

Kalevi omanik Oliver Kruuda märkis, et ta tegi kolm aastat tagasi lihtsalt siseministeeriumile hea pakkumise. "Lubja tänava maja oli varisemisohtlik ning seal minu teada inimesed sees töötada ei tohtinud," meenutas Kruuda. "Politsei põhikirjas on riigikodaniku kaitsmine, mitte kinnisvara arendamine."

Rendilepingu sõlmimise ajal Tallinna politseiprefektiks olnud praegune siseminister Kalle Laanet viibis eile Sloveenias. Laanet vabandas, et tiheda päeva tõttu ei saa ta kiirustades küsimustele vastata.

Paljud riigiasutused rendivad pindu riigile kahjulikult

Riigikontrolli analüüs näitas, et riik on sõlminud äriühingutega ruumide üürilevõtmiseks lepinguid, kus on riigile kahjulikke tingimusi. Näiteks on tavaline mitme aasta üüri tasumise nõue üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral, üürihinna iga-aastane automaatne liigne tõus või üürilevõtja kohustus teha üüritud ruumides hooldusremonti.

Riigikontroll leidis ka tõsiseid puudusi üürilepingu sõlmimise protsessides ja sellele eelnenud majanduslikes analüüsides. Nii tekkis kahtlus, et riik on mõnda pakkujat põhjendamatult eelistanud.

11 aasta jooksul rendiks makstava summa eest oleks saanud ehitada oma maja

2003. aasta kevadel rentis Tallinna politseiprefektuur ilma riigihanketa endises Kalevi kommivabrikus 8000 ruutmeetrit hinnaga 210 krooni ruutmeeter ehk 20,1 miljonit krooni aastas. Siseminister oli tollal keskerakondlane Ain Seppik, tänane siseminister, Tallinna politseiprefekt oli Keskerakonna liige Kalle Laanet. Kalevi kommivabriku omanik Oliver Kruuda on aga olnud üks aktiivsemaid Keskerakonna rahastajaid ning erakonna juhi Edgar Savisaare toetajaid. Näiteks müüs Kruudale kuuluv firma Savisaarele maja Keila-Joal ja tegi seda kaitsepolitsei hinnangul enam kui miljon krooni turuhinnast odavamalt.

Eelmise aasta oktoobris väitis Riigi Kinnisvara ASi juht Äripäevale, et pakkus siseministeeriumile politsei jaoks pinda aadressil Rahumäe 6, üürihind jäi vahemikku 135-150 krooni ruutmeeter.Prefektuur alustas hiljem siiski majaomanikuga uusi hinnaläbirääkimisi ning maksab nüüd renti 172 krooni ruutmeetrilt ehk 16,5 mln krooni aastas. Läbirääkimiste ajaks oli siseminister vahetunud. Kuigi Keskerakond oli sama aasta sügiseks siseministri kohast loobunud, kolis loogilise jätkuna kommivabriku majja ka politseiamet, kes samuti loobus RKASi soodsamast pakkumisest.8. juulil 2004 karmistati politseimaja rendilepingu tingimusi. Maja omanikuks saanud Kruuda äripartneri Mati Tusovi firma OÜ Raldon tegi hoonesse 7 mln krooni eest lisainvesteeringuid, selle eest kohustus politseiamet garanteerima ettevõttele 11 aasta rendimaksed ka siis, kui kolib näiteks kolme aasta pärast välja. Varem oli lepingus juttu 5 aasta rendimaksetest. 7 miljoni kroonise remondi eest võttis riik endale varasemaga võrreldes potentsiaalseid lisakohustusi summas 210 miljonit krooni.Oktoobris 2005 kolis majja ka piirivalveamet, kes maksab 150 krooni ruutmeetrilt. Kokku on prefektuuri kolimisest alguse saanud lepingutega 20 aastaks kindlustatud 19 500 m2 pinda, aastas maksab riik renti 39 mln kr. Pärnu mnt 139 asuva hoonega analoogse ruumimahuga büroohoone ehituskulud olnuks üürilepingu sõlmimise aja, s.o 2003. a juuli hindades OÜ BK Konsultatsioonid hinnangul sõltuvalt ehitusel kasutatud materjalidest 181,9-217,2 miljonit krooni.

Allikas: riigikontroll, Äripäev

Enim maksab renti siseministeerium

ministeeriumide üürikulu aastas, mln krsiseministeerium 98,2justiitsministeerium 67,3rahandusministeerium 46,4kultuuriministeerium 13,5haridus- ja teadusministeerium 11,2keskkonnaministeerium 9,0majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 7,8sotsiaalministeerium 5,8põllumajandusministeerium 5,3kaitseministeerium 1,0

justiitsministeerium suurimministeeriumide rendipinnad, m2

justiitsministeerium 97 371siseministeerium 72 344rahandusministeerium 47 308kultuuriministeerium 15 093haridus- ja teadusministeerium 13 601keskkonnaministeerium 6 660majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 5 764sotsiaalministeerium 6 132põllumajandusministeerium 4 715kaitseministeerium 1 377Ministeeriumide koondatud ja riigikontrollile edastatud info võib olla ebatäpne, sest jooksvalt andmeid ei koguta ja lepingute muudatustest puudub ülevaade. Üürihindu on raske võrrelda, sest nende arvutamisel on ministeeriumid kasutanud erinevat metoodikat. Tabelis ei ole välisministeeriumi andmeid, sest tal pole Eestis üüripindu, samuti puuduvad andmed põhiseaduslike institutsioonide ja riigikantselei üüritavate hoonete ja ruumide kohta. Tabelis ei kajastu riigiasutuste poolt üksteisele üüritud pinnad.Allikas: riigikontroll

Autor: Haldusuudised.ee