Internetita ettevõtet enam naljalt ei leia

Enim arvutiseeritud olid elektrienergia-, gaasi- ja veevarustusettevõtted, kus üle 98% tegevusala ettevõtetest kasutas igapäevatöös arvutit. Järgnesid kinnisvara-, rentimis- ja äritegevusettevõtted ning hulgi-, jae- ja sõidukikaubandusettevõtted. Kõige vähem kasutasid arvutit kalapüügiettevõtted, kus 75% tegevusala ettevõtetest kasutas igapäevatöös arvutit.

Peamine interneti kasutamise eesmärk oli panga- ja finantsteenuste tarbimine (96% ettevõtetest) ning info otsimine (90% ettevõtetest).

Interneti kaudu sõlmis ostutehinguid 25% internetiühendusega ettevõtetest. Samas oma toodangu ja teenuste müügiks kasutas internetti vaid 8% internetiühendusega ettevõtetest.

Oma teenuste müük interneti kaudu oli kõige levinum hotellides ja restoranides, kus seda võimalust kasutas 22% selle tegevusala ettevõtetest. Hotellid ja restoranid oli ka ainus tegevusala, kus interneti kaudu ostmine oli väiksem kui müük.

Suur internetimüügi osatähtsus oli võimalik oma veebilehe olemasolu tõttu. 2005. aastal oli veebileht ligi 70% protsendil hotellidest ja restoranidest, samas kui keskmiselt oli veebileht 55 protsendil ettevõtetest.

Suurenenud on digitaalallkirja kasutamine. 2004. aastal kasutas seda iga kahekümnes ettevõte, 2005. aastal iga kümnes.

Enimlevinud internetiühenduse liik oli endiselt ADSL ja SDSL püsiühendus, mida kasutas üle 60% internetiühendusega ettevõtetest. Jätkuvalt on vähenenud sissehelistamisteenust kasutavate ettevõtete osatähtsus ja suurenenud juhtmeta internetiühenduse kasutajate osatähtsus.

Viirusekontrolli ja -tõrje programmi kasutas 80% ettevõtetest, tulemüüri 49% ning turvaserverit 36%.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Autor: Haldusuudised.ee