Rebase äripartner: lähenevad valimised takistavas Sakala lammutamist

Sakala keskuse projekti ühe arendaja, finantseerija ja toetaja Tõnis Haaveli sõnul on Sakala keskuse projekt täna jäänud mingi laiema poliitilise kampaania tõmbetuultesse.

"Täna on Sakala arendusprojekt aga äkitselt põrkunud täiesti uute vastastega ning vägisi tundub, et üks peapõhjus on lähenevad valimised. Seda kinnitab ilmekalt, et arvestatav osa kriitikast on vürtsitatud ühe erakonna süüdistamisega. Samas "unustatakse", et konkursi korraldamise ning hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ajal oli kultuuriminister teisest erakonnast ning Tallinna linna on kogu projekti arengu vältel juhtinud kolm erinevat koalitsiooni. Ning kogu aeg on asjad liikunud edasi," selgitas Haavel.

Haaveli sõnul on ta viimastel aastatel korduvalt investeerinud kultuuri ning korduvalt kohanud ka tänamatust. "Naljakal kombel hakkab jääma mulje, et kultuuri arendamisega saab tegeleda ainult riik ning kultuuriga tegelemine peab alati olema doteeritud riigi poolt," märkis Haavel.

"Võin käe südamele pannes öelda, et kogu selle projekti kallale asumine oli teadlikult ette võetud eesmärgiga Tallinna kultuurielu heaks midagi ära teha. Ei, ma ei väidagi, et kavatsus oli Sakala arendusele peale maksta. Küll aga oli teadlik otsus võtta kõrgemaid riske kui mistahes tavalise kinnisvarainvesteeringu puhul ning leppida ka madalama omakapitali tootlikkuse määraga. Ettevõtlust mõistvad inimesed saavad aru, et seda ei olegi nii vähe ning meid omakorda innustab usk, et sellise projekti teostamine on võimalik," rääkis Haavel.

Haavel möönab, et asja muudab pikantseks seik, et üks Uus Sakala aktsionäridest astus paar kuud tagasi Keskerakonna liikmeks: "Nüüd aga on oht, et ühe mehe ühte erakonda astumine seab ohtu Eesti viimase veerandsaja ühe suurema kultuuriprojekti".

Haaveli sõnul sõlmiti hoonestusõiguse leping juba 2003. aastal ning objekti valmimistähtaega pikendati - mingeid muid muutusi tegemata - sel varakevadel. Leping on algusest peale võimaldanud Sakala keskuse lammutamist ning juba 2004. aastal nentisid ka vastutavad linnaametnikud, et hoone võib lammutada. Sama on korduvalt kinnitanud Muinsuskaitseamet - Eesti riigi pädevaim instants, kui küsimus puudutab mõne ehitise säilitamise vajadust, selgitas ärimees.

"See kõik on toimunud erinevate ministrite ja linnavalitsuste ajal ning jõudnud lõpuks tulemuseni. Jah, lammutusluba ise tuli vaid nädalapäevad tagasi, kuid arvestades kõiki vajalikke kooskõlastusi, oli selle väljastamine ka SAPA kohustus. Seega ei ole kõik mitte lihtsalt JOKK, vaid just ainult nii saabki arendusprojekte teostada," lisas ta.

"Kuidas iganes ei lõpeks täna toimuv poliitilistest huvidest läbipõimunud kampaania, on see igatahaes veel üks tõsine õppetund. Igal erainvestoril tasub enne kultuurivaldkonda investeerima asumist tavalisest oluliselt põhjalikumalt järgi mõelda. Sest on palju neid, kes usuvad, et kultuuri eest saab seista vaid riik ja tema rahakott, et kõigile oleks asi lihtne ja arusaadav," nentis ärimees. "Mina ise olen endiselt veendunud, et Sakala keskus saab varsti valmis ning seal pakutav teeb tallinlaste elu paremaks. Otsustajaks selle üle saab olla vaid aeg."

Autor: Haldusuudised.ee