TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Tallinna tagamaa autokasutus on enamasti aritmeetika, mitte armastus, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, mehaanika ja tööstustehnika instituudi kaasprofessor Kati Kõrbe ning mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.
Loe AI kokkuvõtet
Igal tööpäeval voolab Tallinna kümneid tuhandeid autosid. Nad tulevad Harjumaa ja kaugemategi kantide asulatest.
Tüüpiliselt selgitatakse seda nii: inimesed lihtsalt armastavad autot. Rahvas olevat autousku.
Meie värske analüüs, mis sidus maa- ja ruumiameti kinnisvaratehingud ning liiklusandmetel põhinevad uksest-ukseni sõiduajad 77 Harjumaa asustusüksusest kõigisse Tallinna asumitesse, näitab midagi muud – tagamaa autokasutus on enamasti aritmeetika, mitte armastus.
Kolmandik vabast ajast
Loogika algab ööpäeva eelarvest. Kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi und – ja kõigeks muuks jääb samuti kaheksa tundi.
Sisuliselt kogu Tallinna lähivöönd Viimsist Sakuni jõuab hommikul autoga töökohani sama ajaga või kiiremini kui tallinlane sõidab ühistranspordiga oma kodulinnas.
Tallinlase tööletulek võtab liikuvusuuringu päevikute järgi autoga keskmiselt 20 ja ühistranspordiga 30 minutit suund. Keskmises tagamaa-asulas elav autoga pendeldaja kulutab edasi-tagasi teele umbes tunni päevas ehk 13% oma vabast ajast – veidi rohkem kui linlane.
Sama teekond ühistranspordiga nõuaks aga kaks ja pool tundi päevas. Kolmandiku kogu vabast ajast.
Andmed
Analüüs põhineb maa- ja ruumiameti tehingustatistikal (2023–2025), liiklusteadlikel marsruudipäringutel (HERE), üleriigilisel ühistranspordi sõiduplaanistikul (OpenTripPlanner) ning üle-eestilise liikuvusuuringu (EELU2021) päevikuandmetel.
Aastas tähendab buss auto asemel keskmiselt 345 lisatundi. See on umbes 43 tööpäeva jagu ärkvelolekut, mis kulub peatuses ja ümberistumistel. Keegi ei vaheta teadlikult kuut nädalat oma elust piletisäästu vastu.
Turg räägib kõnekat keelt
Kinnisvaraturg näitab seda arvutust paremini kui ükski uuring. Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta – Peetri 3000eurosest ruutmeetrist Paldiski 900euroseni joonistub hämmastavalt sirge joon.
Ent kui panna samasse mudelisse nii auto- kui ka ühistranspordiaeg, selgub midagi kõnekat: kogu hinnaefekti kannab auto. Ühistranspordi kättesaadavuse iseseisev mõju korterihinnale on statistiliselt null. Tagamaa eluasemeturg peegeldab sisuliselt autosõidu ajakulu Tallinnasse.
Seotud lood
Linnaruumi arendamise kiirus ja kvaliteet ei sõltu ainult seadustest või arhitektidest. Tallinna linnaplaneerija Oliver Alveri sõnul määrab protsessi sageli see, millist tüüpi arendajaga on tegemist.
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Tulemused tulevad. Kuue kuu eest tegid Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja ja arendaja otse-eetris kokkuleppe. Just samal ajal riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd osutasid, et planeerimisprotsessi osapooled tulevad kaevikutest koostööle.
Riigikohus tegi hiljuti märgilise lahendi, milles annab olulisi juhiseid arendajatele ja kohalikele omavalitsustele nii arendajate soovitud detailplaneeringute kehtestamata jätmisel kui vanade detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisel. Vaidluses kinnisvaraarendajat esindanud advokaadibüroo Rask planeeringute valdkonna kaasjuht Sandra Kaas selgitab otsuse tagamaid.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
2
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
5
Viimased uudised
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Intervjuu pereäri noore juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele