16. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle nädala sündmused keerlesid Shelli ümber, mis on surve all loovutamas Gazpromile kontrolli 22 miljardit dollarit maksvas maailma suurimas vedeldatud gaasi projektis Sahhalin-2. Reedel oli firma juht Jeroen van der Veer viimase nädala jooksul juba teist korda Moskvas Gazpromi juhi Aleksei Milleri jutul, et arutada Gazpromi kaasamise tingimusi. Vene ametkondade surve Shellile läks sedavõrd suureks, et valida oli, kas riskida tegevusloast üldse ilma jääda (investeeritud on 12 miljardit dollarit) ja saada lisaks kaela ka 30 miljardi dollari suurune trahv looduskeskkonnale tekitatud kahju eest, või painduda ja jätkata Venemaa tingimustel.

Sahhalin-2 oligi veel viimane valge vares - suurprojekt Venemaa energiasektoris, mis kuulus 100% välisinvestoritele - 55% Shellile ning ülejäänud osa kahele Jaapani firmale - Mitsuile ja Mitsubishile, kelle juhid samuti reedel Moskvas olid. Jaapan, mis oleks üks peamine toodetud gaasi ostja, kardab nii projekti viibimise kui oma energiajulgeoleku pärast, nüd kus kontroll tuleb ilmselt loovutada. Tehingu võimalikke detaile pole osapooled kommenteerinud, kuid ajalehe Financial Times andmeil alustaks Gazprom ca 25% suuruse n.ö blokeeriva osaluse omandamisest kas sularaha eest või mingite varade vahetusega, et see siis perspektiivis kontrollosaluseks kasvatada.

Venemaa valitsuse üldine nõudmine on täna, et välisosalus suurtes energiasektori projektides ei ületa 49%. Shelli tegevuse aluseks oli aga nn 1994. a sõlmitud tootmise jagamise leping, mille järgi Venemaa hakanuks projektist kasu saama alles siis, kui Shell on oma kulud tasa saanud. Probleemid Venemaa loodusressursside järelvalveteenistusega algasid pärast seda, kui Shell teatas läinud aastal projekti kulude kahekordistumisest 10 miljardilt dollarilt 20 miljardile.

Et mitte riskida Sahhalin-2 saatusega, on Briti BP ja Vene TNK ühisfirma alustanud samuti kõnelusi Gazpromile enamusosaluse loovutamiseks Ida-Siberi rikkalikus Kovjatka gaasimaardlas, kirjutas Vene ajeleht Kommersant. Firma president Robert Dudley avaldas lootust, et Gazpromi kaasamine paneb asjad lõpuks laabuma. Väljastatud litsentsi järgi peab BP-TNK juba tuleval aastal turule tooma 9 miljardit kuupmeetrit gaasi, kuid tänaseks pole tootmist veel alustatudki. Juba on aga Venemaa loodusressursside järelvalveteenistus teatanud, et hakkab detsembri lõpus kontollima lepingu täitmist, mis tähendab, et TNK-BP riskib litsentsist ilma jääda. Ka Urengoi gaasileikohas on TNK-BP tütarettevõttel probleemid. Nii ei jäädud edasisi arenguid ootama ja alustati Gazpromiga läbirääkimisi. Parem pool muna kui tühi koor.

Euroopa Liidu president Jose Manuel Barroso avaldas reedel Brüsselis ELi valitsusjuhtide kohtumisel muret Sahhalini ümber toimuva üle. Kuid ühendus on energianäljas ja Venemaast sõltuv. Ja sõltuvus kasvab veelgi - uuel nädalal jõuab ringiga ka Eestisse avalikule arutelule Vene-Saksa maagaasijuhtme projekt, mis peaks pumpama tulevikus Venemaalt Euroopa südamesse täiendavad 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Ehitamist tahetakse alustada juba 2008.a. Torujuhet peaks varustama hakkama Štokmani gaasiväli Barentsi meres, kuhu president Vladimir Putin andis läinud nädalal uut lootust välispartnerite kaasamiseks. Alles oktoobris oli Venemaa välisifirmade suureks pettumuseks teatanud, et asub maardlat hõlvama üksi, sest ei saanud rahuldavaid pakkumisi varade vahetuseks. Eks kõnelused ole jätkunud.

Autor: Haldusuudised.ee