Venelastele pole mobiilteleviisorit vaja

"Televiisorit telefonis pole kellelegi vaja," pealkirjastas oma tänase loo gazeta.ru uue põlvkonna tehnilistele võimalustele ning samas venelaste kasinale huvile ja maksejõule viidates. Uue aasta jaanuaris-veebruaris toimuva konkursi tingimused nõuavad teenuse pakkumise alustamist kahe aasta jooksul. Võrreldes 3G arenduskuludega on konkursi osalustasu Venemaal sümboolne 2,64 miljonit rubla (1,19 mln krooni).

"On selge, et tulevik kuulub 3G-le, kuid seni ei tea keegi, millal see tulevik saabuda võiks," sõnas IK Aton sideküsimuste analüütik Nadežda Golubeva. Kolm juhtivat Vene mobiilioperaatorit on küll teatanud huvist 3G litsentside suhtes, kuid ei ole seni ses suunas astunud tegelikke samme. Konkursitingimused nõuavad võrguteenuse pakkumist mitte ainult tulusais Moskvas ja Peterburis, vaid laiemalt ehk tegu on suurte arenduskuludega. Kulude suuruses erinevad asjatundjate hinnangud oluliselt. Ainuüksi Moskvas võib firma võrgu ümberseadmestamine maksta 200 miljonit dollarit (2,37 mld krooni), viitas Golubeva Võmpelkomi arvestustele. OAO Megafon asedirektori Aleksei Netšiporenko sõnul on senini lahendamata ka esmajärgulise tähtsusega küsimus sagedusalade jagamisest sõjaväega. Mobiilsidele vajalikke sagedusi kasutab praegu sõjaväeside. Samuti on Venemaal lihtsalt vähe sobilikke mobiiltelefone, jaeketi Divizion esindaja andmeil vaid 2-3 % müüdavaist aparaatidest.

Praegu ei ole Venemaa täielikult kaetud ka GSM sidega ning osaliselt määrab hindu riik, tegeldes ristsubsideerimisega. Alles selle aasta 1. juulist kaotati ära tasu kõnele vastamise eest mobiilivõrkudes ehk kehtestati põhimõte "helistaja maksab". Lauatelefonilt mobiilile helistamise minutihind on endiselt riigi kehtestatud. Selle "riikliku" soodustuse maksavad kinni mobiilikliendid. Mobiilioperaatorid taotlevad laualt-mobiilile kõnehinna tõstmist. Vimpelkomi asepresidendi Nikolai Prjanišnikovi sõnul peab ettevõte vajalikuks tõsta hinda 1,60 rublani minut ( 0,72 krooni).

Mobiilside kolmas põlvkond võimaldab võrreldes praeguse GSM-iga kiiresti edastada suurt andmemahtu, alandada kõneminuti omahinda ja pakkuda uusi lisateenuseid. UMTS-Forum.org andmeil oli selle aasta septembris maailmas 100 miljonit UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) kasutajat, kellest vaid 1,5% elas Ida-Euroopas. Jaapani mobiiliklientidest kasutas seda samal ajal 36%. Lääne-Euroopas, kus elab suur osa kolmanda põlvkonna kasutajaist, kulutasid ettevõtted UMTSi arendusele ja litsentsidele 105 miljardit dollarit (1,244 triljonit krooni) ning hakkasid sellega tulu teenima mõned aastad hiljem 2005. aastal. Venemaa saab võimaluse vältida neid vigu, mida Euroopa firmad siiamaani kinni maksavad, märkis Megafoni esindaja Netšiporenko.

Eestis said 2003. aastal UMTSi sagedusloa EMT, Elisa ja Tele2. Esimese, piiratud ulatusega kommertsvõrgu käivitas EMT eelmisel sügisel. Litsentsitingimuste kohaselt tuleb 2010. aastaks katta võrguga kolmandik Eestist.

Selle aasta novembris võitis konkursi neljandale loale Venemaa taustaga OÜ Crosson Capital, pakkudes 100,1 mln. krooni. Bravocomiga seotud firma, kes konkursil kaotas, vaidlustas Sideameti otsuse kohtus. Halduskohus peatas Sideameti otsuse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Järgmine kohtuistung on 8. jaanuaril.

Autor: Haldusuudised.ee