Korterit müües lepitakse notari juures kokku, millal uus omanik võtmed kätte saab. Viivitatud aja eest tuleb maksta leppetrahvi.
Kuna ostja ei tule selle pealegi, et korteri vabastamisega võiks probleeme olla, määratakse leppetrahvist suhteliselt sümboolne summa, nt 0,1 protsenti korteri väärtusest kuus.
Ent miljonilise korteri puhul tähendab see kõigest tuhandet krooni, samal ajal, kui sarnase korteri eest võib üüri küsida vähemasti viis korda enam.
ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa möönab, et vana omanik juriidiliselt muud teha ei saagi, kui viivist nõuda.
Ta soovitab juba tehingut tehes lepingusse panna suurem viivis, mis kataks ebameeldivusega seotud kulud ja oleks mõjusam.
Kui ostjal ei ole otsest vajadust sisse kolida ja saab võimaldada müüjal seal pikemalt olla, siis oleks üürileping lahenduseks, et määrata ära, kes kulusid kannab ja millist lisakompensatsiooni saab ostja viivitatud aja eest.
Kui müüja on pahatahtlik, tuleks pöörduda kohtusse. Ent kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ning aeg maksab.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?