Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viru Vangla üür on 103 miljonit krooni aastas
Täna allkirjastasid justiitsminister Rein
Lang ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit Viru Vangla
üürilepingu aastateks 2008-2038.
Kokkuleppe kohaselt on vanglakompleksi üürimakse koos käibemaksuga 103 537 920 krooni aastas. Vastavalt sõlmitud lepingule annab RKAS vangla justiitsministeeriumile üle 30. märtsil 2008. aastal. Lõplikud ala heakorrastamis- ja haljastustööd lõppevad sama aasta 30. augustil.
RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnade kohaselt sai üürilepingu allkirjastamisega komplekselt lahendatud riigipoolsed garantiiküsimused.
RKAS-i juhtimisel alustati Viru Vangla ehitustööde ettevalmistusega Jõhvis 2005. aastal ning valmib 2008. aastal. Täna ollakse ehitustöödega graafikus. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda hakatakse valvama peamiselt vanglapiiretele paigutatava elektroonilise valve abil.
Justiitsminister Rein Langi sõnul on tal hea meel, et Viru Vangla üürileping RKASiga lõpuks alla sai kirjutatud. "Sellega on Viru puhul meie jaoks kõik juriidilised formaalsused tehtud ning me saame hakata keskenduma uue Tallinna Vangla ehitamisele," ütles minister.
Viru Vangla valmimisega tekib Eesti vanglasüsteemi juurde 1000 kambrikohta koos kõige juurde shy;kuuluvaga (kool, sotsiaaltöö ruumid, kirik, töökojad jm). Tänu sellele saab likvideerida 1000 kohta vangla shy;barakkides. Viru Vanglast saab esimene vangla, mis ühendab endas vangla ja arestimaja. Vangla toob Ida-Virumaale ühtekokku 340 uut töökohta. Vangla ja arestimaja kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni. Arestimaja osas sõlmitakse siseministeeriumiga üürileping lähiajal.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Üürituru arengu seisukohast on Läti selgelt Eestist maas
GALERII: Vaata, mis ajas investorid leili
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele