Mullu suurenes Tallinnas ja Harjumaal
hüppeliselt veepiiri vähendamise erandite arv, kuna keskkonnaminister keeldus
vaid ühel juhul erandit tegemast.
Ehituskeeluvööndi laius on looduskaitseseaduse järgi siseveekogu puhul 25-50 meetrit ja merekaldal 100 meetrit. Erandi uue maja ehitamiseks lähemale annab keskkonnaminister, kellele esitab taotluse kohalik omavalitsus. Tänavu on esitatud vaid üksikuid taotlusi, kirjutab Äripäev.
Erandi sai 2006. aastal teiste seas Viimsi vallas Prangli saarel 7,7 ha kinnistu kruntideks muutnud Valdur Kahro, kes viibib aprillini Belgias ega tahtnud telefonis midagi rääkida. Teiste seas on temalt krundi ostnud Viimsi abivallavanem Toivo Kratt, kauaaegse Viimsi vallajuhi Ants Savesti firma, Kelvingi paadisadama juhatuse liige Avo Freibach ja Viimsi ettevõtja, alkoholi jae- ja hulgimüügifirma OÜ Grape omanik Peeter Sepper, meediaärimees Hans H. Luik.
Jõelähtme külas Vahtramäe 3 ha suurusele kinnistule väikest elurajooni plaaniv ettevõtja Harri Amber rääkis, et taotles vallalt erandit mitu aastat, enne kui volikogu selle heaks kiitis ja keskkonnaministrile saatis. Veel on luba vormistamisel, sest minister soovis täiendavaid dokumente. "Volikogud muudkui vahetusid, läbisime kõik protseduurid, nagu vaja," kirjeldas Amber asjade käiku. Tema plaanitavad majad tuleksid Pirita jõest 40-45 meetrit. Kõrval on aga uuselurajoon, kus majad on jõest vaid 30 meetri kaugusel keskkonnaminister Heiki Kranichi 2002. aastal antud loal.
Lagedi alevikus 3600ruutmeetrisel kinnistul jõepiiri vähendamise saavutanud ettevõtja Ülo Lutter lisas, et temalgi võttis erandi saamine kolm aastat. Ta tahtis krunti poolitada, et poja maja jõele lähemale ehitada.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.