• 16.03.07, 13:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia otsustas Viiratsis sõnnikust energiat toota

Täna kirjutasid Eesti Energia, Ragn-Sellsi ja Ekseko esindajad alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on Viljandimaale Viiratsi valda ühisettevõtte loomine biojäätmete ja sea vedelsõnniku baasil energia ja väetise tootmiseks.
Jaama plaanitav elektriline võimsus on 1,7 MW ja soojuslik võimsus 1,9 MW. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmiseks ning seafarmi kütmiseks. Ehitustööd on esialgse kava järgi plaanis alustada pärast kõikide vajalike uuringute läbiviimist ja investeerimisotsust orienteeruvalt 2008. aastal, teatas Eesti Energia.
"Eesti Energia ja Ekseko on Viiratsisse võimaliku elektri ja soojuse tootmise jaama rajamise võimalusi uurinud juba 2004. aastast," rääkis projekti taustast Eesti Energia taastuvenergia ja koostootmise valdkonnajuht Toomas Niinemäe. Projektile andsid uue tõuke hiljutised elektrituruseaduse muudatused, mis parandavad projekti majandusnäitajaid.
Niinemäe lisas, et koostootmine on kõigist energia tootmise viisidest kahtlemata kõige efektiivsem, kuna rakenduse leiab samast kogusest kütusest saadud elekter ja soojus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ekseko arendusdirektor Andres Veide sõnul on eesmärk mitte utiliseerida jäätmeid, vaid neid ümber töödelda energiaks ja väetiseks ning sellest kasu saada. Nii peaks edaspidi vähenema ka ebameeldiv lõhn sõnnikulaotusperioodil ja põllumehed saavad kvaliteetsema väetise.
"Alates 2010. aastast tuleb Eestis hakata vähendama biojäätmete sisaldust ladestatavates jäätmetes," sõnas Ragn-Sellsi juhatuse liige Rein Leipalu. Tema sõnul annab osalus biogaasi generaatori rajamise projektis Ragn-Sellsile lisavõimalused biojäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.04.26, 13:48
Haldusvõlg on nähtamatu probleem, mis sööb kortermaja väärtust
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele