Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia otsustas Viiratsis sõnnikust energiat toota
Täna kirjutasid Eesti Energia, Ragn-Sellsi
ja Ekseko esindajad alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on Viljandimaale
Viiratsi valda ühisettevõtte loomine biojäätmete ja sea vedelsõnniku baasil
energia ja väetise tootmiseks.
Jaama plaanitav elektriline võimsus on 1,7 MW ja soojuslik võimsus 1,9 MW. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmiseks ning seafarmi kütmiseks. Ehitustööd on esialgse kava järgi plaanis alustada pärast kõikide vajalike uuringute läbiviimist ja investeerimisotsust orienteeruvalt 2008. aastal, teatas Eesti Energia.
"Eesti Energia ja Ekseko on Viiratsisse võimaliku elektri ja soojuse tootmise jaama rajamise võimalusi uurinud juba 2004. aastast," rääkis projekti taustast Eesti Energia taastuvenergia ja koostootmise valdkonnajuht Toomas Niinemäe. Projektile andsid uue tõuke hiljutised elektrituruseaduse muudatused, mis parandavad projekti majandusnäitajaid.
Niinemäe lisas, et koostootmine on kõigist energia tootmise viisidest kahtlemata kõige efektiivsem, kuna rakenduse leiab samast kogusest kütusest saadud elekter ja soojus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekseko arendusdirektor Andres Veide sõnul on eesmärk mitte utiliseerida jäätmeid, vaid neid ümber töödelda energiaks ja väetiseks ning sellest kasu saada. Nii peaks edaspidi vähenema ka ebameeldiv lõhn sõnnikulaotusperioodil ja põllumehed saavad kvaliteetsema väetise.
"Alates 2010. aastast tuleb Eestis hakata vähendama biojäätmete sisaldust ladestatavates jäätmetes," sõnas Ragn-Sellsi juhatuse liige Rein Leipalu. Tema sõnul annab osalus biogaasi generaatori rajamise projektis Ragn-Sellsile lisavõimalused biojäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.