Harkukalda elurajooni ehitust saadavad kohtuasjad

Esimesed kortermajad pannakse järgmisel nädalal müüki ja kohtuprotsess pole ehitust pidurdanud, kirjutas Äripäev.

Roland Amos oli häiritud oma kodumaja kõrvale kerkivast uuest Harkujärve elurajoonist, mille teke pole tema hinnangul üldplaneeringuga kooskõlas. Ta kaebas Harku vallavolikogu vastava detailplaneeringu kehtestamise halduskohtusse. Esimeses astmes Amos kaotas, kuid kaebas edasi ringkonnakohtusse, kus istung toimub eeloleval teisipäeval.

Samal ajal taotles Amos õiguskaitse korras ehituse peatamist, kuid ringkonnakohtunik ei rahuldanud veebruari alguses tema taotlust. Amos kaebas sellegi otsuse riigikohtusse.

Keskkonnainspektsioon on kirjutanud ettevalmistustööde käigus juba kaks 3000kroonist trahvi SRV alltöövõtjaile, vihjed andis selleks Amos. Üks tuli maapõueseaduse, teine jäätmeseaduse rikkumise eest.

Hoiatusotsuse sai jaanuari lõpus ka SRV Harku Maja OÜ toonane projektijuht Aivar Junsi, sest sel hetkel ei olnud seal jäätmekäitluskohale luba. Vahepeal on järveäärne ligi 30 hektari suurune kinnistu kruntideks jagatud ja omanikku vahetanud. Riigilt 2005. aastal kinnistu ostnud OÜ Vetoron müüs selle edasi SRV-le.

Amose sõnul on tegemist järveäärse rohe- ja puhkealaga, lähtudes maakonna teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavatest üldtingimustest.

100 meetrit oli Harku valla üldplaneeringu järgi järve ümber roheala, seda muudeti aga detailplaneeringu menetlemise käigus 50 meetrile. Lisaks on seal järve ääres valla üldplaneeringu järgi sajameetrine roheala, mille aga volikogu detailplaneeringut menetledes 2005. aastal poole kitsamaks muutis.

Harku abivallavanem Sulev Roos selgitas, et see 100meetrine roheala jäi valla üldplaneeringusse nõukogude ajast.

SRV Kinnisvara tegevjuht Margus Mändmets rääkis, et nemad tegutsevad seaduse piires ja Amos on professionaalne kaebaja, kes üritab kahjustada inimeste mainet. Järve kallas on ka tema kinnitusel valla üldplaneeringus tiheasustusala, kuigi Amos üritab vastupidist väita. "Kohtuotsused näitavad ka, et ta on ummikus," sõnas Mändmets.

Amos väitis vastu, et roheala vähendamine ei saanud tema andmetel heakskiitu maavanemalt ja muudatus jäi kandmata ka valla üldplaneeringusse. Harju maakonna teemaplaneeringus on see piirkond küll perspektiivne hoonestusala, kuid hoonestada võib tihedalt ja hajusalt.

Autor: Haldusuudised.ee