Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harkukalda elurajooni ehitust saadavad kohtuasjad
Kohalik elanik andis kohtusse Harku
vallavolikogu otsuse, mille alusel ehitusfirma SRV rajab järve äärde Harkukalda
elurajooni.
Esimesed kortermajad pannakse järgmisel nädalal müüki ja kohtuprotsess pole ehitust pidurdanud, kirjutas Äripäev.
Roland Amos oli häiritud oma kodumaja kõrvale kerkivast uuest Harkujärve elurajoonist, mille teke pole tema hinnangul üldplaneeringuga kooskõlas. Ta kaebas Harku vallavolikogu vastava detailplaneeringu kehtestamise halduskohtusse. Esimeses astmes Amos kaotas, kuid kaebas edasi ringkonnakohtusse, kus istung toimub eeloleval teisipäeval.
Samal ajal taotles Amos õiguskaitse korras ehituse peatamist, kuid ringkonnakohtunik ei rahuldanud veebruari alguses tema taotlust. Amos kaebas sellegi otsuse riigikohtusse.
Keskkonnainspektsioon on kirjutanud ettevalmistustööde käigus juba kaks 3000kroonist trahvi SRV alltöövõtjaile, vihjed andis selleks Amos. Üks tuli maapõueseaduse, teine jäätmeseaduse rikkumise eest.
Hoiatusotsuse sai jaanuari lõpus ka SRV Harku Maja OÜ toonane projektijuht Aivar Junsi, sest sel hetkel ei olnud seal jäätmekäitluskohale luba. Vahepeal on järveäärne ligi 30 hektari suurune kinnistu kruntideks jagatud ja omanikku vahetanud. Riigilt 2005. aastal kinnistu ostnud OÜ Vetoron müüs selle edasi SRV-le.
Amose sõnul on tegemist järveäärse rohe- ja puhkealaga, lähtudes maakonna teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavatest üldtingimustest.
100 meetrit oli Harku valla üldplaneeringu järgi järve ümber roheala, seda muudeti aga detailplaneeringu menetlemise käigus 50 meetrile. Lisaks on seal järve ääres valla üldplaneeringu järgi sajameetrine roheala, mille aga volikogu detailplaneeringut menetledes 2005. aastal poole kitsamaks muutis.
Harku abivallavanem Sulev Roos selgitas, et see 100meetrine roheala jäi valla üldplaneeringusse nõukogude ajast.
SRV Kinnisvara tegevjuht Margus Mändmets rääkis, et nemad tegutsevad seaduse piires ja Amos on professionaalne kaebaja, kes üritab kahjustada inimeste mainet. Järve kallas on ka tema kinnitusel valla üldplaneeringus tiheasustusala, kuigi Amos üritab vastupidist väita. "Kohtuotsused näitavad ka, et ta on ummikus," sõnas Mändmets.
Amos väitis vastu, et roheala vähendamine ei saanud tema andmetel heakskiitu maavanemalt ja muudatus jäi kandmata ka valla üldplaneeringusse. Harju maakonna teemaplaneeringus on see piirkond küll perspektiivne hoonestusala, kuid hoonestada võib tihedalt ja hajusalt.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
4
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele