• 26.03.07, 10:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õismäe kortereid hinnatakse kõrgelt

Väike-Õismäe piirkond on üks perspektiivsemaid ja prestiižikamaid Tallinna magala piirkondi, seega on alati olnud mägedest kõige kallim.
Mõneti tõstab keskmisi korterihindu võrreldes näiteks Mustamäega ka Õismäe korterite suurem ruutmeetrite arv, kirjutas Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna korterite maakler Inga Viileberg Äripäevas. Õismäe kahetoaline korter on reeglina umbes 52 m2, Mustamäel aga kõigest umbes 45 m2. Piirkonna peamiseks plussiks ja hindade tõstjaks on väljakujunenud hea infrastruktuur.
Väike-Õismäe on üles ehitatud äärmiselt kompaktseks piirkonnaks, kus kortermajad paiknevad korrapäraselt ning piisavalt on vajalikke teenidusasutusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Haaberstisse on rajatud elamise heaoluks kõik vajalik - Rocca al Mare kaubanduskeskus, Rimi ja Prisma supermarketid, Saku Suurhall, K-Rautakesko. Hästi planeeritud piirkonda on rajatud piisavalt koole ja lasteaedu, samuti loodud head võimlaused sportimiseks.
Oma väljakujunenud keskkonnaga ja hästi läbimõeldud planeeringuga on Õismäe privaatsem ning loob turvalisema tunde kui Mustamäe või Lasnamäe piirkonnad, leidis Viileberg. Piirkonna väga suureks eeliseks teiste mägede ees on rohelus ning Harku ranna lähedus.
Väike-Õismäe rajamist alustati 1974. aastal. Piirkonna hoonestuse moodustavad valdavalt Õismäe keskmes paiknevad üheksakorruselised ja Õismäe äärealadel viiekorruselised korterelamud, mis vahelduvad üksikute tornelamutega.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.05.25, 11:31
Sisekujundaja soovitab: mida kontori sisutamisel kindlasti arvesse võtta?
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele