19. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Polder on allpool eesvoolutaset olev ala, kust vett aegajalt liigniiskuse ja/või üleujutuste vältimiseks kunstlikult minema pumbatakse, kirjutas Tartu Postimees.

Omal ajal Aardla poldri ehitust juhtinud vesiehitusinsener Uno Pauts ütleb, et poldrile elurajooni kavandamine on algusest peale seadusevastane tegevus. "Poldrile ei tohi keskkonnamõju hindamiseta teha ühtki rajatist, olgu see kui suur tahes," lausus ta. "Et tegu on ürgoru põhjaga, oleks seal vaja teha põhjalikud geoloogilised uuringud."

Kuivendussüsteemid peavad Pautsi sõnul kindlustama rohutaimele vajaliku kasvukeskkonna: "Aga see ei tähenda, et need peaks kandma maja." Kui vett ära ei pumbata, upub polder tõenäosusarvutuste kohaselt keskmiselt iga kahekümne aasta tagant.

Pauts ei oska öelda, miks kehtestas Ülenurme volikogu poldrile elurajooni detailplaneeringu. "Ma ei oska öelda, oli see nüüd teadmatusest või küündimatusest ... Võibolla olid veel mingid motiivid, mida ma ei oska arvata."

Detailplaneeringu algatamise ja ka kehtestamise ajal oli kahehektarilise maatüki omanik Ülenurme abivallavanema Haljand Kaasiku õde Varje Kaasik. Kohe, kui volikogu poldriosa elamukruntideks jaganud planeeringu kehtestas, müüs Kaasik kinnistu edasi tartlasele Sulev Soopalule.

2005. aastal kaks hektarit ostnud Soopalu teenib kruntide müügiga arvestuslikult 4-5 miljonit krooni.

Kalveti väitel on poldriala kruntideks jagamise taga teadlik äriplaan. "Kõigepealt osteti võileivahinnaga poldrimaad, kuhu ehitada sisuliselt ei tohiks, ning jagati see siis detailplaneeringuga kruntideks, et varjata negatiivset ja tõmmata ostjad haneks."

Autor: Haldusuudised.ee