Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülenurme vallas tuleb elurajoon Sirtsu sohu
Paistab, et Eestis napib kuivi kohti, kuhu
maja ehitada – miks muidu kerkib tulevane kümne eramuga Küüni elurajoon Aardla
poldrile, millest pumbajaama töö lõpetamise järel saab Sirtsu soo.
Polder on allpool eesvoolutaset olev ala, kust vett aegajalt liigniiskuse ja/või üleujutuste vältimiseks kunstlikult minema pumbatakse, kirjutas Tartu Postimees.
Omal ajal Aardla poldri ehitust juhtinud vesiehitusinsener Uno Pauts ütleb, et poldrile elurajooni kavandamine on algusest peale seadusevastane tegevus. "Poldrile ei tohi keskkonnamõju hindamiseta teha ühtki rajatist, olgu see kui suur tahes," lausus ta. "Et tegu on ürgoru põhjaga, oleks seal vaja teha põhjalikud geoloogilised uuringud."
Kuivendussüsteemid peavad Pautsi sõnul kindlustama rohutaimele vajaliku kasvukeskkonna: "Aga see ei tähenda, et need peaks kandma maja." Kui vett ära ei pumbata, upub polder tõenäosusarvutuste kohaselt keskmiselt iga kahekümne aasta tagant.
Pauts ei oska öelda, miks kehtestas Ülenurme volikogu poldrile elurajooni detailplaneeringu. "Ma ei oska öelda, oli see nüüd teadmatusest või küündimatusest ... Võibolla olid veel mingid motiivid, mida ma ei oska arvata."
Detailplaneeringu algatamise ja ka kehtestamise ajal oli kahehektarilise maatüki omanik Ülenurme abivallavanema Haljand Kaasiku õde Varje Kaasik. Kohe, kui volikogu poldriosa elamukruntideks jaganud planeeringu kehtestas, müüs Kaasik kinnistu edasi tartlasele Sulev Soopalule.
2005. aastal kaks hektarit ostnud Soopalu teenib kruntide müügiga arvestuslikult 4-5 miljonit krooni.
Kalveti väitel on poldriala kruntideks jagamise taga teadlik äriplaan. "Kõigepealt osteti võileivahinnaga poldrimaad, kuhu ehitada sisuliselt ei tohiks, ning jagati see siis detailplaneeringuga kruntideks, et varjata negatiivset ja tõmmata ostjad haneks."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
3
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
4
Viimased uudised
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele