Eestlased teevad revolutsiooni päikesepaneelide tootmises

Selle püstipanemiseks kulub 200-300 miljonit eurot (3-4,5 miljardit krooni).

Laboris on tänaseks valmis tehtud uudne monoteratehnoloogia, mis põhineb ümmargustele terakujulistele pooljuhtidele, millest moodustub pindpaneel. See pind kaetakse teise juhtivuse tüübiga materjaliga. Ja iga tera töötab elemendina ning pealmine materjal korjab energia kokku. Tulemuseks on päikeseelement.

Materjaliteaduse instituudis välja töötatud monotera- ehk põhielement valmistatakse vasest, indiumist, seleenist või väävlist, mis segatakse teatud vahekorras. Ühendi moodustamiseks pannakse segu ahju, mis teatud temperatuuril moodustab terad või kerad. See on Öpiku sõnul originaalne lähenemine. "Näiteks räni tootmisega võrreldes on tehnoloogia ja materjali hilisem käsitlemine lihtsam," selgitas ta.

Tehnoloogiast on huvitatud ka Saksamaa ja Prantsusmaa ettevõtjad. "Kui me ei saa toota Eestis, tuleb kaaluda muid võimalusi ja toota mujal," rääkis Öpik karmist reaalsusest. Tema sõnul kaotaks Eesti kindlasti ühe suurema kõrgtehnoloogilise rakenduse ja teatud määral ka töökohti. "Tehas peaks tulema Eestisse, eriti kui me tahame liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole," ütles teadlane.

Kindlasti annaks tehase Eestisse ehitamine parema efekti, kuid Öpiku sõnul on teadlaste põhisiht tehnoloogia uurimises, edasiarendamises ja täiendamises. "Kui praegune monoteratehnoloogia võetakse kasutusele Euroopas, eks me uuri uusi rakendusi. Eks teatud osas vaatame tulevikku, monoterade rakendus on olemas ja müügikõlblik, aga eks meil ole muid mõtteid tagataskus," lisas ta.

Juba teevad eestlaste tehnoloogiaga katseid hollandlased, tööstuslikku toomist siiski veel ei toimu. "Hollandlased ei ole valmis investeerima ja arendama Eestis, võib-olla on nad nõus seda tegema Hollandis, kuid tahame tehase siiski rajada Eestisse ja otsime teisi investorid mujalt. TTÜ ei taha jääda monopoolsesse seisu, et ainult Hollandi firma kasutaks meie teadussaavutusi," lisas Öpik.

Autor: Haldusuudised.ee