Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased teevad revolutsiooni päikesepaneelide tootmises
Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja
materjalitehnoloogia teaduskonna dekaani Andres Öpiku sõnul on eestlased
teinud revolutsiooni päikseelementide tehnoloogias ja soovivad rajada Eestisse
kõrgtehnoloogilise tootmise.
Selle püstipanemiseks kulub 200-300 miljonit eurot (3-4,5 miljardit krooni).
Laboris on tänaseks valmis tehtud uudne monoteratehnoloogia, mis põhineb ümmargustele terakujulistele pooljuhtidele, millest moodustub pindpaneel. See pind kaetakse teise juhtivuse tüübiga materjaliga. Ja iga tera töötab elemendina ning pealmine materjal korjab energia kokku. Tulemuseks on päikeseelement.
Materjaliteaduse instituudis välja töötatud monotera- ehk põhielement valmistatakse vasest, indiumist, seleenist või väävlist, mis segatakse teatud vahekorras. Ühendi moodustamiseks pannakse segu ahju, mis teatud temperatuuril moodustab terad või kerad. See on Öpiku sõnul originaalne lähenemine. "Näiteks räni tootmisega võrreldes on tehnoloogia ja materjali hilisem käsitlemine lihtsam," selgitas ta.
"Me ei tööta mitte ainult nende elementidega, põhistruktuuriga varieeritakse, asendatakse indumit tsingiga, küsimus on koostisosade maksumuses. Üritame ka teise kihina kasutada elektrit juhtivat polümeeri, mis muudab hinna odavamaks. Vaakumaurustamise asemel kasutame keemilist pihustamist. Põhiküsimus on hind, eesmärk on muuta päikesepaneel odavamaks," tutvustas ta edasisi arenguid.
"Aastaiks 2015-2025 peaks päikesepaneel olema selline kaup, mida saaks poest osta. Eeskätt on paneelid kohtkasutuseks mõeldud just täiendava energiaallikana, sest päike ei anna tõenäoliselt üle 20% vajatavast energiast," lisas Öpik.
Samas tutvustas ta arvutusi, mis näitasid, et Eesti energiatarbe kataks Võrtsjärve suurune päiksepaneel täielikult, aga keegi nii suurt päikesepaneel püsti ei pane. Ka ei ole mõistlik hakata eraldi väiksemaid paneele püstitama, kuna nende toodetud energia kokkukogumiseks tuleks hakata looma uut infrastruktuuri ja see ei ole otstarbekas.
Samas saaks päikeseelemente kasutada näiteks vee soojendamiseks või majade kütmiseks. "Ka on olemas rakendused, millega saab näiteks päeva- või lambivalgusega arvuti hiirt või TV-pulti laadida," lisas ta.
Eesti teadlased soovivad siin väljatöötatud tehnoloogia tootmiseks tehase püsti panna. "Mõtted liiguvad, aga mõtted nõuavad palju raha. Miks mitte olemasolevat monoteratehnoloogiat rakendada," lisas Öpik.
Tehase Eestisse ehitamine nõuaks 200-300 miljonit eurot ehk 3-4,5 miljardit krooni. "Siin ei ole vaja mitte ainult Eesti riigi, vaid ka muude investorite investeeringut. Tahame, et Eesti valitsus tunnustaks ja toetaks päikeseenergeetikat kui ühe alternatiivse energia allikat. Näiteks kompenseeriks tarbijale teatud osa päikeseelemendi maksumusest, nagu teevad seda progressiivsed riigid," lisas ta.
Samas ei ole mõistlik ainuüksi Eesti tarbeks tehast käivitada, peab Põhjamaadega koostööd tegema ja näiteks sealsele turule tootma.
Huvi asja vastu on näidanud ka California investorid. Asja käis Eestis uurimas Eesti aukonsul USAs Jaak Teriman, kes ütles, et kõik on võimalik. "Senine on näidanud, et kõik on võimalik. Kuid tuleb teha veel põhjalikumaid uuringuid, kas ärist asja saab, ja on veel palju küsimusi," lisas ta.
Hetkel kuum
Tehnoloogiast on huvitatud ka Saksamaa ja Prantsusmaa ettevõtjad. "Kui me ei saa toota Eestis, tuleb kaaluda muid võimalusi ja toota mujal," rääkis Öpik karmist reaalsusest. Tema sõnul kaotaks Eesti kindlasti ühe suurema kõrgtehnoloogilise rakenduse ja teatud määral ka töökohti. "Tehas peaks tulema Eestisse, eriti kui me tahame liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole," ütles teadlane.
Kindlasti annaks tehase Eestisse ehitamine parema efekti, kuid Öpiku sõnul on teadlaste põhisiht tehnoloogia uurimises, edasiarendamises ja täiendamises. "Kui praegune monoteratehnoloogia võetakse kasutusele Euroopas, eks me uuri uusi rakendusi. Eks teatud osas vaatame tulevikku, monoterade rakendus on olemas ja müügikõlblik, aga eks meil ole muid mõtteid tagataskus," lisas ta.
Juba teevad eestlaste tehnoloogiaga katseid hollandlased, tööstuslikku toomist siiski veel ei toimu. "Hollandlased ei ole valmis investeerima ja arendama Eestis, võib-olla on nad nõus seda tegema Hollandis, kuid tahame tehase siiski rajada Eestisse ja otsime teisi investorid mujalt. TTÜ ei taha jääda monopoolsesse seisu, et ainult Hollandi firma kasutaks meie teadussaavutusi," lisas Öpik.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele