Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjaid muserdab uus aktsiis
Rahandusministeeriumis käib vilgas töö, et juuni
alguses saata Riigikokku eelnõu maksustada elektrienergia viie sendiga
kilovatt-tunnist, kuid ettevõtjatel ajab selline otsus harja punaseks....
"Meie tootmiskulud on otseses sõltuvuses elektri hinnast ja kõnealune elektrienergia aktsiis pärsiks meie kasumlikkust ja isegi jätkusuutlikkust," nentis ASi Estonian Cell finantsjuht Riia Ratnik, kes oli elektri maksustamisest kuuldes jahmunud. Estonian Cell on Ratniku sõnul suuruselt teine tööstuslik elektritarbija, iga kuu maksab firma elektri eest praegu umbes viis miljonit krooni.
"Meil on Eesti Energiaga sõlmitud pikaajaline fikseeritud hinnaga leping ja aktsiisi kehtestamine ning seeläbi elektri hinna tõus tähendaks sisuliselt lepingu rikkumist," oli Ratnik pettunud.
"Aga see on ju riiklik maks. Loomulikult ei tule siin mingeid erandeid lähtuvalt klientide lepingutest Eesti Energiaga," kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja aktsiisi laienemist eranditult kõigile elektrienergia tarbijatele.
Tööstusettevõtteid tuleks kohelda erinevalt
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on oluline, et elektrienergia maksustamisel siiski kehtestataks eritingimused tööstusettevõtetele, kes tarbivad elektrit tootmise eesmärgil.
"Kuni aktsiisid piiravad eratarbimist ja aitavad alandada inflatsiooni, on kõik korras. Aga ettevõtluse seisukohalt me ju pigem ootame elektri tarbimise kasvu ehk tootmiste laienemist," rääkis Kriis.
Eesti Energia teenindusdirektori Tiit Niguli sõnul on aktsiisid puhtalt riigi ehk Eesti Energia omaniku otsus. "Loomulikult mõjutab selle jõustumine nii Eesti Energia kui ka teiste energiaettevõtete klientide kulutusi elektri eest. Kas ja mis ulatuses aktsiis kehtestatakse, on riigi otsustada," sõnas Nigul.
Rahandusminister Ivari Padar põhjendas aktsiisirallit elukeskkonna parandamisega. "Et Eesti teedel sõidab ringi üha enam autosid, on üsna loomulik, et peame hakkama tõsiselt mõtlema selle mõjule meie elukeskkonnale. Aktsiisid aitavad mõjutada energia ja kütuste tarbimist ja seega säästa keskkonda, milles me elame," selgitas Padar.
Olle Horm: valitsus kihutab inflatsiooni tagant
Rakvere Lihakombinaadi tegevjuht Olle Horm tunnistas, et elektri maksustamine teeb iga ettevõtja meele mõruks. "See on jama jutt, et kütuseaktsiis on teede hüvanguks ja elektriaktsiis nüüd siis keskkonna hüvanguks. Valitsus tahab lihtsalt makse tõsta ja kihutab sellega inflatsiooni tagant," sõnas Horm.
"Kui valitsus tahab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet veelgi alla tõmmata, siis lasku käia," ütles elektrimootoreid tootva Volta ASi tegevjuhi Aivar Reivik. Ta lisas, et mõistab alkoholi ja tubaka maksustamist, eesmärgiga nende kaupade tarbimist piirata. "Aga elektri tarbimist maksustamisega ju ei piira. Mina ettevõtjana ei mõista, miks valitsus sellise otsuse tegi," märkis Reivik.
Hetkel kuum
Lisaks elektrile maksustatakse aktsiisiga maagaas.
Rahandusministeeriumi hinnangul on aktsiisitõusude mõju inflatsioonile 1,5 protsenti ja järgmise aasta inflatsioon on kokku 6,2 protsenti.
"Sealt edasi aga alaneks inflatsioon aasta-aastalt ja jõuaks aastateks 2010-2011 kolme protsendi piirimaile," märkis Padar.
Maksuvõit nullitakse
Plaanitavad aktsiisitõusud nullivad maksumaksjale ära tulumaksumäära alandamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust saadava võidu.
Koalitsioonileppes lubas valitsus tõsta maksuvaba tulu 3000 kroonini ja alandada tulumaksu määra 18 protsendini aastaks 2011. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kuigi tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte, toovad aktsiisitõusud selle raha riigieelarvesse tagasi. "Ja riik saab seda raha kasutada inimeste elukvaliteedi tõstmiseks," toonitas Padar.
Rahandusministeeriumi hinnangul tooksid aktsiisimuudatused järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt 2,2 miljardit krooni ning 2009. aastal 1,5 miljardit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg 25.04.2025
Enimloetud
1
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Graafikult selgub, kus ja kuidas see aastases võrdluses muutus.
Viimased uudised
I kvartalis on rünnakukatsed vähenenud, ent suurima mõjuga ummistusrünnakute maht on jäänud samaks, geopoliitilised pinged suurendavad nende ohtu veelgi.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Konverentsid
Hetkel kuum
EURIBOR MUUDAB SUUNDA. Põhjalik graafik näitab müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamikat Eesti korteriturul perioodil 2022-2025
Laopindadeturg vahetab käiku: huvi kasvab, ettenägelikud investeerivad
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele