Kinnisvara kinkimiseks võib kinkija
lepingusse sisse kirjutada ka kingisaaja kohustuse teda ülal pidada.
Eluaseme kinkimisel sõlmitakse kinkija ja kingisaaja vahel notariaalne kinkeleping, mis on siduv ja pärast enam niisama ümber mõelda ei saa, kirjutas Hanspanga jurist Sigrid Allikvere panga seenioride lehes.
Kinkimine tuleb eelnevalt põhjalikult läbi kaaluda. Kas on näiteks mõistlik pooltuttavale toredale naabrile korter juba oma eluajal ära kinkida.
Lepingu sõlmimisega tekib kinkijal kohustus kingitav vara kingisaajale üle anda. Kinkimine on küll vabatahtlik, ent kui leping on sõlmitud, tuleb ka vara üle anda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hilisemate probleemide vältimiseks võib lepingus kingisaajale ette näha ka teatud koormisi või kohustusi, näiteks kingisaaja kohustuse kinkijat ülal pidada.
Kui kinkijal on soov kingitud eluasemes ise edasi elada, tuleb see tingimus lepingusse kirja panna. Kurb praktika on näidanud, et suulistest kokkulepetest ei peeta kinni ja pärast kinkelepingu sõlmimist on jäädud oma elukohast ilma. Kõige kindlam on seada kingitavale varase enda kasuks koormatis, mis kantakse kinnistusraamatusse ja mis kehtib ka juhul, kui kingisaaja müüb kingitud vara edasi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.