Tivoli Tuuri autodroomil kuue aasta eest
kuklasse valusa hoobi saanud Katrin peab pärast õnnetust võitlema lõputute
peavalude, mäluhäirete ja krampidega, lisaks veel ka pidev tablettide söömine.
Kindlustus aga valuraha ei maksnud, sest leidis, et nõue pole põhjendatud.
2003. aastal ütles Viikna sama teemat kommenteerides ajalehele, et Rootsi kindlustusfirma ei leidnud, et kahjunõue oleks põhjendatud, samuti lausus ta toona, et Viljandi-juhtumi puhul on kõige hullem see, et perekond ei osanud formuleerida, mida nad konkreetselt tahavad, kirjutas SL Õhtuleht.
Siiani, kuus aastat pärast õnnetust, ei ole Viljandi perele kindlustusfirmast ühtegi vastust tulnud ja nad on asjale käega löönud, sest advokaadi kinnitusel polnud asja mõtet kohtusse kaevata, sest kaebajate rahakott poleks sellele vastu pidanud.
Katrini ema, kel veel kolm last, häirib kõige rohkem see, et tuuri korraldaja Lauri Viikna ei ole kuue aasta jooksul huvi tundnud, kuidas tütre tervis on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õnnetus juhtus 2001. aasta 1. juulil, kui keegi autodroomil tol hetkel 11aastase Katrini autole sellise pauguga sisse sõitis, et väikese tüdruku pea käis kõigepealt hooga ette ja siis taha vastu raudtoru, kust auto voolu saab.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.