Kütuse hinnatõus: kõik sõltub Mažeikiaist

Leedus asuv Mažeikiai kütusetehas hakkas seoses Vene kriisiga mõjutamas Eesti kütuseturgu rohkem kui kunagi varem, kirjutas Den za Dnjom.

Majandusministeeriumis ennustati selle nädala alguses, et bensiiniliitri hinnale tanklas lisandub peatselt üks kroon. Kuigi toornafta hind tõusis maailmaturul tõesti 11 kuu kõrgeimale tasemele, üle 77 dollari barreli eest, algasid nädala keskel selle väike, 2-3% langus. Analüütikud väidavad samas, et otsesemalt kui maailmaturu hinnast sõltub kütuse hind tanklates meil Mažeikiai tehasest ja seda palju rohkem, kui enne nn Vene kriisi. Enne tänavust kevadet oli Mažeikiai tehas Eestis märksa väiksem monopolist tarnete alal kui praegu, sest üsnagi palju diiselkütust tarniti Eesti turule ka nendest Vene naftatöötlemistehastest, kelle toodang Eestit varem transiidina läbis. Kui enne valitses Mažeikiai tehas 90% bensiiniturgu ja ainult osa diiselkütuse turust, siis nüüd valitseb ta mõlemat turuosa. Seega ei ole õige väita, et meie kütusetransiidi kokkukuivamine kütuse hinda Eesti tanklates tõusu suunas ei mõjuta.

Nafta saaduste müügiga tegeleva Letofin Tradingu müügidirektori Valeri Makarovi arvates võib bensiini hind tanklates kerkida siis, kui suured kütuseketid on sõlminud Mažeikiai tehasega uued pikaajalised tarnelepingud. Need aga võivad tulla praegustest märksa ebasoodsamad. Ei maksa unustada, et tehasel on ka uus peremees, varasema Vene Jukose asemel Poola Orlen. Nii hakkab Eesti kütusehinda tahes-tahtmatult järjest enam mõjutama kütusehind ja siseturu nõudlus Poolas, mis on Eestist kõrgemad. Mažeikiai tehasel võib tekkida kiusatus tõsta Eesti hulgimüüjate jaoks hinda või neid muidu "suruda" - viidates Poola turu täitmise vajadusele ja sealsele hinnale. Lisaks võivad Eesti kütuseturgu mõjutada ka Mažeikiai probleemid kütusetarnetega Venemaalt, mida on samuti täheldatud. Tehasele ei pruugi erinevatel põhjustel ressursse jätkuda või ei taheta neid jagada, seda enam, et oma mõju avaldavad EL ja Venemaa poliitilised suhted.

Lähenevat kriisi Venemaaga haistsid Makarovi sõnul juba varakult mitmed Läti vahendusfirmad, kes hakkasid Eesti firmadele järsku pakkuma kütust hinnaga Plattsi noteeritud hind pluss 5-6 dollarit tonn. Varem oli seda pakutud Plattsi hind miinus 5-6 dollarit tonn.

Kuigi esmapilgul võib arvata, et naftatransiidi vähenemine ei mõjuta kütusehindu tanklates, Makarovi arvates see siiski nii ei ole. Nii "tilkus" üht-teist Eestist läbivast transiidist ka kohalikule kütuseturule, seda eriti diiselkütuse osas. Seega: lähemas perspektiivis kütuse hind ei tõuse, pikemas perspektiivis on aga kõik tingimused selle tõusuks Eestis olemas ja seda isegi juhul, kui maailmaturul hind peaks langema või samal tasemel püsima.

Mõned teised kütuse hulgikaupmehed, kellega Den Za Dnjom kütusehindadest vestles, ei soovinud oraakli rolli proovida. Samas nõustuti, et Eesti kütuseturg on tõesti sattunud lõplikult Mažeikiai mõju alla. Tõenäosust, et naftabarreli hind tõuseb maailmaturul 100 dollarini barreli eest, hinnatakse umbes sama suureks, kui et see jääb enam-vähem praegusele tasemele. Müüjad kalduvad siiski arvama, et praegune keskmine hinnatase, 15 kr bensiiniliitrilt jääb tanklates vähemalt suve lõpuni kehtima - kui ei juhtu mingeid ettenägematuid sündmusi.

Autor: Haldusuudised.ee