8. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi oskas loetleda 11 protsenti küsitletutest. Põhiõigustena nimetati kõige rohkem õigust töötada, õigust haridusele ning valimisõigust. Põhivabadustena nimetati kõige enam sõnavabadust, usuvabadust ning liikumisvabadust. Põhikohustustena nimetati kõige enam seaduse järgimist, lojaalsust oma riigile ning maksude maksmist.

Õiguskaitseorganitest usaldatakse enim Riigikohut, õiguskantslerit ja politseid. Riigikohut usaldab 73, õiguskantslerit 71 ja politseid 69 protsenti küsitletutest. Võrreldes eelmisel aastal läbi viidud sarnase uuringuga on usaldus Riigikohtu ja õiguskantsleri vastu jäänud üldjoontes samaks, usaldus politsei vastu on tõusnud 7 protsenti.

Kõige paremini on Eesti elanikud informeeritud politsei tegevusest, 59 protsenti küsitletutest leidis, et on politsei tegevusega hästi kursis. Teiste õigusorganite tegevust ja tööülesandeid teatakse tunduvalt vähem.

Kõige paremaks hindavad Eesti elanikud kohtute tegevust liiklusrikkumiste suhtes, järgnevad tegutsemine narkokuritegude ning isikuvastaste kuritegude valdkonnas. Oma õiguste rikkumise korral katsuks üle poole elanikest leida kohtuvälist lahendust ning pöörduks kohtusse siis, kui see ei õnnestu. Viiendik Eesti elanikest ei otsiks abi kohtult, vaid loobuks või klaariks ise arved.

Uuring toimus maist juulini, selle käigus tehti 15-74 aastaste Eesti elanikega 1009 personaalintervjuud.

Autor: Haldusuudised.ee