Vabaduse väljak saab parkla ka riigilt maad saamata

Nimelt kuulub Vabaduse väljak ja linnavalitsuse ees olev maatükk linnale ja seal võib ehitust peagi alustada. Linn jäi aga ilma Toompea tänava ja Kaarli puiesteel asuvate tenniseväljakute vahelisest alast. Seetõttu viiakse ellu vaid osa linna kavast ning linn ehitab välja Vabaduse väljaku jalakäijateala ja sealse maa-aluse parkla.

"Praegusel hetkel saab välja ehitada osa väljakust ja täna käib projekteerimine. Töödega loodame Vabaduse väljakul alustada tuleval kevadel. Esimeses etapis ehitatakse välja kommunikatsioonid ja suve lõpust alustaks parkla rajamisega. Sealt edasi tulevad maapealse osa tööd," rääkis Aas.

Samal ajal on kaitseministeerium saanud ülesande püstitada vabadussammas. Eskiisi järgi tuleb sammas suure risti kujuline ja selle taha suurem kiviplokk, mis oleks esialgse kava kohaselt ulatunud umbes tulevase jalakäijate ala lähistele.

Taavi Aasa sõnul aga ei ole praegune lahendus hea. "Kui lahendamata on Kaarli puiestee osa, siis ei toimi kontseptsioon. Praegusel juhul jäävad vabadussamba ette räämas tenniseväljakud," märkis ta.

"Praegusel hetkel teeme tööd nii, et tulevikus saaks kaks ala ühendada, sest varem või hiljem see kava täidetakse. Loodame, et see saab peagi tehtud," avaldas Aas lootust, lisades, et praegu on küsimuse lahendamine riigi käes.

Tema sõnul pakkus linn riigile lahenduse välja, kuid viimasele see ei sobinud. "Mulle tundub, et see oli puhtalt poliitiline otsus," ütles ta.

Ühe võimalusena tulevikus ala siiski välja ehitada on see, et riik annab linnale vastavale krundile hoonestusõiguse, mille linn omakorda annaks edasi tenniseväljakute omanikega (Varamaad Kinnisvara OÜga, mis kuulub Arco Varale ja Vjatšeslav Leedole) loodud ühisettevõttele, et siis koos parkla ja jalakäijateala välja ehitada.

Teine variant on tenniseväljakute ala eraomanikelt ära osta. Selles osas aga ootab Aas ka riigi panust, kuna tegemist on nii linnale kui ka riigile olulise projektiga.

Väga rõõmus abilinnapea sellise lahenduse üle siiski ei oleks, kuna tema sõnul ei ole linn huvitatud üksinda parkla ehitamisest. "Ma ei arva, et linn peaks investeerima parklasse. Linn võiks ehitada väljaku ja aga ma arvan, et parklas võiks olla eraettevõtja," märkis ta.

Eraomanikega ei ole linn krundi hinnast rääkinud. "2005. aastal räägiti, et omanikud olevat tenniseväljakute eest maksnud 20-30 miljonit," lisas Aas.

Autor: Haldusuudised.ee