Üleeilsel nõupidamisel jõudsid Põltsamaa linn ja
Eesti Energia kokkuleppele Põltsamaa paisjärve rekonstrueerimises.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linn ja Eesti Energia juba aastaid ühte asja ajanud – Põltsamaa hüdrojaama taastamine on mõlema osapoole huvides, kirjutas vooremaa.
"Tõtt-öelda on see protsess olnud nii pikk, et vahepeal hakkasin juba arvama, et Eesti Energia enam sellega ei tegelegi, kuid üleeile oli meil ühine nõupidamine, kus leppisime kokku selles, et saame peagi allkirjastada kavatsuste kokkuleppe,” rääkis Aiaots.
Põltsamaa linnavalitsuse ehitusnõunik Ville Tamme kinnitusel esitab Põltsamaa linn omapoolsed ettepanekud Eesti Energiale 8. oktoobriks, seejärel vaatab teine pool nädalaga need läbi ja lisab omapoolsed ettepanekud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"15. oktoobriks saame ühiseks dokumendiks kokku kirjutatud kõik need tööd, mida on vaja teha,” selgitas Tamm.
Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linn huvitatud linnaruumi korrastamisest ja õige veetaseme reguleerimisest Põltsamaa jões. "Silla remont, paisjärve puhastamine ja ümbruse korrastamine tuleks ette võtta niikuinii, seetõttu oleme õnnega koos, et hüdrojaama hoonete omanik Eesti Energia on nõus olema meile partneriks,” ütles Aiaots.
Eesti Energia arengukava näeb ette Põltsamaa hüdroelektrijaama rekonstrueerimist. Eesti Energia on seni rekonstrueerinud juba kaks hüdroelektrijaama: need on Linnamäe ja Keila-Joa hüdrojaamad.
Eesti Energia AS Taastuvenergia ettevõtte tehnika juht Raimo Pirksaar kinnitas Vooremaale, et Põltsamaa hüdroelektrijaam on kavas taastada igal juhul.
"Eks ehitustööde alguseni läheb veel aega, aasta või kaks, kuid detailplaneering on meil valmis juba paar aastat,” ütles Pirksaar. Taastuvenergia juhi sõnul on tegevus veninud eelkõige seetõttu, et kõige suuremaid kulutusi kujutab endast just paissilla ehitus. Tegemist on ju sillaga, millel on korraga kaks funktsiooni, ta paisutab vett ja samas on see sild oluline linnaliikluses.
Pirksaare kinnitusel tasub Põltsamaa hüdrojaam Eesti Energiale tulevikus kindlasti ära. "Kasulik on see igal juhul, meie jaoks on ju tegemist puhtalt äriprojektiga ja me ei võtaks ette niisugust tööd, mis meile tulu ei too,” kinnitas Pirksaar.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.