Riigikontroll: Eesti e-riik ei toimi

Riigikontroll auditeeris avalike teenuste kättesaadavuse paranemist ja vastavust hea halduse põhimõttele, arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite järjest suuremat levikut.

Eestis kasutab internetti 2/3 rahvastikust, peaaegu kogu Eesti on kaetud interneti levialaga ja loodud on vajalik infrastruktuur e-teenuste osutamiseks. Isiku digitaalallkirjastamist võimaldav ID-kaart loob piisavad eeldused elektroonilise haldusmenetluse rakendamiseks. Samas on puudu kodanikukesksusest avalike teenuste elektroonilisele kujule viimisel, mida näitab ka see, et e-valitsemise vahendeid ja võimalusi kasutab märksa väiksem osa rahvastikust, kui võiks loodud eeldusi arvestades oodata.

Auditis toodi ühe e-riigi puudusena välja, et info kättesaadavus on probleemne. „Teave õiguse kasutamise tingimuste või kohustuse täitmise korra kohta on üldjuhul inimestele kättesaadav. Kui teabeportaalis (www.eesti.ee) on koondatud riigiasutustega suhtlemisel vajalikud plangid ja suur hulk teavet avalike teenuste kohta, siis kohalike omavalitsuste kodulehtedel ei ole sageli kogu teave ühes kohas ega hõlpsasti mõistetavas vormis,” seisab auditis.

Puudustena loetleti riigikontrolli riigi vara kasutamise ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaates veel järgmisi aspekte: digitaalallkirja kasutamise võimalused on loodud, kuid praktikas ebamugavad; kodanikult nõutakse andmeid, mis on juba andmekogudes olemas; riigilõivu tasumist peab tõendama dokumendiga; asutustelt elektrooniline haldusakti saamine on probleem, sest asutustest ei saa üldjuhul haldusakte kätte digitaalselt ja taotlustes puudub ka koht sellise soovi avaldamiseks.

Välja toodi ka seda, et tehakse ilmselgelt üleliigsed haldusprotseduure. Riigikontroll leidis avaliku teenuse osutamisel tehtavaid toiminguid analüüsides, et mõnel juhul rakendatakse protseduure, mis pole vajalikud. Näiteks kuigi rahvastikuregistris kajastub lapse sünni fakt ja vanemate elukoht, peavad enamikus vaadeldud kohalikest omavalitsustest lapse vanemad esitama eraldi taotluse sünnitoetuse saamiseks.

Riigikontrolli audit järeldas, et üksikud positiivsed näited ei luba e-teenuseid pidada toimivaks. Näiteks statistikaameti poolt juriidilistele isikutele andmete esitamiseks loodud eStat-lahendusega on liitunud vaid 15 protsenti potentsiaalsetest kasutajatest. Samuti on majandusüksuste puhul, kellel on kanda suurim koormus seoses andmete esitamisega, elektroonselt edastatud aruannete osatähtsus kõikidest statistikaametile esitatud aruannetest vaid ca 30%. Elektroonilise kanali vähese kasutamise põhjuseid on mitu, üks probleem on kindlasti selles, et puudub lahendus ettevõtte raamatupidamis- või personalitarkvaras juba sisalduvate andmete automaatseks kandmiseks aruandevormidele.

Auditi valimisse kuulunud 25 kohalikust omavalitsusest kinnitas 24, et nad suudavad vastu võtta digitaalselt allkirjastatud avaldusi, kuid selle võimaluse kasutajaid on väga vähe. Näiteks ei esitatud neist 17-le 2006. aastal ühtegi elektroonilist elukohateadet.

Riigikontrollile on silma hakanud veel üks murettekitav tendents: e-teenuste pakkumine sotsiaalvaldkonnas jääb oma arendustegevuselt ja kasutusmugavuselt tihtipeale maha teiste valdkondade e-lahendustest. Parandada tuleb aga ka nende teenuste kasutajamugavust, millega inimestele raha jagatakse, mitte keskenduda ainult nendele teenustele, millega maksumaksjatelt raha kogutakse, leidis riigikontroll.

Autor: Haldusuudised.ee