26. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Yoshiteru Akiyama kuulutati Eestis ebasoovitavaks isikuks, ehkki esmapilgul paistab ta tavalise pankrotti läinud välismaalasena. Jaapanlase valdus asub Järvamaal kesk soid ja rabasid. Lagendiku servas paistab veider must madal ehitis. Päris ehtne tuumavarjend, mille betoonseinad paistavad olevat kaetud bituumeniga. Ehitis hõlvab umbes sama suure pindala kui üks hruštšovka. Tõenäoliselt pannakse see varsti müüki, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Tegelikult on see täiesti uus ehitis, kuid pooleli jäänud. Betoonist ehitise üks korrus asub maa peal, ja väidetavalt kolm korrust maa all. Alumised korrused on vett täis valgunud.

Ühe esimese eestlasena sai ehitise omaniku jaapanlase Yoshiteruga Akiyama tuttavaks kinnisvaraärimees Hillar Viks. Temalt ostis Yoshiteru 1999. a 80 ha maad Kõrvemaal, metsa, sood ja raba. Jaapanlane oli otsinud vaikset paika üle terve maailma, kuhu ehitada konverentsikeskust. Toona, 7–8 aastat tagasi põhjendas jaapanlane tuumavarjendi ehitamist asjaoluga, et jaapani kultuuris olevat varjendid pärast Hiroshiomat ja Nagasakit tavalised. Tagavat külaliste jaoks turvatunde terroristide eest, isegi kui otsene oht puudub.

12. septembril 2006 kuulutati kohtus välja Yoshiteru Akiyama kui füüsilise isiku pankrot. Esimesena Yoshiteru Akiyama juhtumiga kokku puutunud pankrotihaldur Urmas Tross märkis Den za Dnjom-ile, et jaapanlane jäi mõnisada tuhat krooni võlgu ühele oma töövõtjale. Mõlemad pankrotihaldurid, nii Urmas Tross kui ka selle asja menetluse eelmise aasta lõpus temalt üle võtnud Toomas Saarma möönavad, et pankroti näol on tegemist ebatavapärase ja mitmemõttelise olukorraga. Jaapanlasele kuulub endiselt Eestis vara mitte enam miljonite, vaid praeguste kinnisvarahindade tõusu taustal juba kümnete miljonite kroonide väärtuses. Jutt on sellest samast 80 hektarist maast ja metsast Järvamaal. Kui nõue on mõnisada tuhat ja vara kümneid miljoneid, siis ei saa ju olla tegemist pankrotiga. Iseasi, kui inimene, kellele see vara kuulub, on lihtsalt silmapiirilt kadunud. Siis ei jää palgata jäänud töövõtja kaitseks üle tõesti muud ette võtta, kui pankrot kuulutada.

Yoshiteru Akiyamat olla Eestis viimati nähtud 2003. a paiku. Põhjus aga on lihtne: alates 2003. aastast kuni 2013. aastani on ta Eestis kuulutatud ebasoovitavaks isikuks. Kaitsepolitsei jäi Den za Dnjom-ile antud kommentaaris üldsõnaliseks: ühe või teise välismaalase ebasoovitavaks kuulutamist ei põhjendata.

Tõenäoliselt sai väljasaatmise aluseks Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse viies punkt. Kui küsitleda Akiyamat tundvaid inimesi, joonistub jaapanlasest pilt kui isikust, kes just üleliia ei armasta demokraatlikku valitsemisvormi. Allikas, kes elab jaapanlase maavalduse läheduses, nimetab tema väljaütlemisi otsesõnu ekstremistlikeks. Kui lihtsalt öelda: tekkis teatud oht, et jaapanlase ehitatud nn turismikeskusest kesk Kõrvemaa vaikust võib kujuneda samasuguste kummaliste, et mitte öelda äärmusparempoolsete vaadetega isikute kogunemiskoht.

Autor: Haldusuudised.ee