Riigiga suhtlemine läheb kodaniku jaoks
veelgi lihtsamaks, kuna erinevad registreerimised, milleks varem tuli minna
asutusse kohale, saab nüüd teha ID-kaardiga interneti vahendusel.
Siseministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) avasid kodanikuportaalis www.eesti.ee mitmed uued teenused, mis võimaldavad inimestel sooritada kiiremini ja mugavamalt perekonnasündmuste ja elukoha registreerimist internetis.
„Kõige olulisem on, et elukoha registreerimiseks, mis on kohustuslik teha 30 päeva jooksul pärast elukoha vahetamist, saab nüüd avalduse esitada e-teenusena kodunt lahkumata,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja lisas, et elukohateate saab esitada enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate ning kooselavate täisealiste kohta. Eluruumi omanikul on võimalus taotleda tema korteris või majas mitte-elava isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressi muutmist.
Portaali kaudu on inimesel võimalik tellida enda kohta koostatud ja paberarhiivis oleva sünniakti, abieluakti või abielulahutusakti sisestamist rahvastikuregistrisse. Dokumendi sisestamise järel tekivad rahvastikuregistrisse andmed vanemate, laste ja abikaasade kohta. Tellida saab ka riigilõivuga maksustatava kordustunnistuse väljaandmist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kodanikuportaali kaudu saab esitada avalduse oma vastsündinud lapse sünni registreerimiseks. Teenust saavad esialgu kasutada need, kelle lapsed on sündinud erahaiglas „Fertilitas“ või Ida-Tallinna Keskhaiglas ning vanemad on abielus. Seejärel koostab ema elukohajärgne perekonnaseisuasutus sünniakti ja väljastab sünnitunnistuse.
Lisateenusena on võimalik kontrollida, kas lapsele vanemate poolt mõeldud nimi vastab nimeseadusele. „Selleks tuleb vaid soovitav nimi päringusse sisestada, mille järel saadakse perekonnaseisuametnikult vastus,“ selgitab Enel Pungas.
Lisaks saab igaüks teha päringuid enda lähisugulussuhete kohta, vaadata oma andmeid ja dokumente rahvastikuregistris. Eraldi päringuga saab uurida, kui palju sama nimega inimesi Eestis on. Samuti on võimalus samas keskkonnas teada anda veast oma andmetes.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?