Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuulujutt lati devalveerimisest võib vangi viia
Läti seim võttis eile kolmandal ja viimasel
lugemisel vastu karistusseadustiku parandused, mille kohaselt võidakse valeinfo
levitamise eest riigi finantssüsteemi kohta määrata kuni kuue aasta pikkune
vanglakaristus.
Nende paranduste sisseviimise karistusseadustikku tingis massiline kuulujuttude levitamine lati devalveerimise kohta selle aasta algul. Karistusseadustiku parandustega muudeti teadvalt ebaõigete andmete levitamine riigi finantssüsteemi kohta kriminaalkorras karistatavaks, vahendas ETV24 LETAt.
Teadvalt valeinformatsiooni levitamist suulises, kirjalikus või muus vormis karistatakse kuni kaheaastase vabadusekaotuse, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 80 miinimumpalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui seda on tehtud korduvalt või grupiviisiliselt eelneval kokkuleppel võib karistada kuni nelja-aastase vangistuse, aresti, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 100 miinimumpalga ulatuses.
Kui valeinfot levitatakse omakasupüüdlikel eesmärkidel, võidakse levitajale mõista kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus ning tema vara konfiskeerida.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.