Läti seim võttis eile kolmandal ja viimasel
lugemisel vastu karistusseadustiku parandused, mille kohaselt võidakse valeinfo
levitamise eest riigi finantssüsteemi kohta määrata kuni kuue aasta pikkune
vanglakaristus.
Nende paranduste sisseviimise karistusseadustikku tingis massiline kuulujuttude levitamine lati devalveerimise kohta selle aasta algul. Karistusseadustiku parandustega muudeti teadvalt ebaõigete andmete levitamine riigi finantssüsteemi kohta kriminaalkorras karistatavaks, vahendas ETV24 LETAt.
Teadvalt valeinformatsiooni levitamist suulises, kirjalikus või muus vormis karistatakse kuni kaheaastase vabadusekaotuse, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 80 miinimumpalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui seda on tehtud korduvalt või grupiviisiliselt eelneval kokkuleppel võib karistada kuni nelja-aastase vangistuse, aresti, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 100 miinimumpalga ulatuses.
Kui valeinfot levitatakse omakasupüüdlikel eesmärkidel, võidakse levitajale mõista kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus ning tema vara konfiskeerida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.