Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia ostis jaanuaris 35 miljoni krooni eest heitmekvooti
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Keskmiseks kvoodi hinnaks kujunes 20,3 EUR/tonn. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt, teatas ettevõte.
Euroopa Komisjon kärpis oluliselt Eesti heitmekvootide kogust, mistõttu alustas Eesti Energia jaanuaris Eesti elektrivajaduse ja ka ekspordi katteks CO2 kvootide ostmist.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks. „Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik. Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.
Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.
Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.
Ühtlasi avalikustas Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal kliima- ja energiapoliitikat puudutava plaani, mille peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaase viiendiku võrra aastaks 2020 ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele