• 05.02.08, 12:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia ostis jaanuaris 35 miljoni krooni eest heitmekvooti

Eesti Energia ostis Eesti-sisese elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes selle eest 35 miljonit krooni.
Keskmiseks kvoodi hinnaks kujunes 20,3 EUR/tonn. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt, teatas ettevõte.
Euroopa Komisjon kärpis oluliselt Eesti heitmekvootide kogust, mistõttu alustas Eesti Energia jaanuaris Eesti elektrivajaduse ja ka ekspordi katteks CO2 kvootide ostmist.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks. „Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik. Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.
Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.
Ühtlasi avalikustas Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal kliima- ja energiapoliitikat puudutava plaani, mille peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaase viiendiku võrra aastaks 2020 ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.26, 09:58
AI ei muuda kinnisvarasektorit futuristlike robotitega, vaid paneb hooned enda ajalugu mäletama
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.

Hetkel kuum

Ingvar Allekand (vasakul) Äripäeva kinnisvarakonverentsil moderaatori, Aigar Vaigu küsimustele vastamas.
Saated
  • 15.05.26, 08:30
Maaklerid panid paika eestlaste suvekodude hinnapiiri: otsitakse kuni 130 000 euroni
Sarikapeolised hoos.
Uudised
  • 15.05.26, 12:15
Galerii: Scandium võttis Mustamäe megaarenduse 15-miljoniliselt hoonelt sarikapärja
Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde laseb maksuküüru kaotamise kiidetud mõjust õhu välja.
Uudised
  • 20.05.26, 13:00
Vaheda aususega. Julia Linde: Uusarenduse „uus“ ei ole enam iseseisev müügiargument
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Tallinna linnaplaneerija Oliver Alver analüüsib erinevaid arendajate tüüpe.
Uudised
  • 14.05.26, 06:15
Linnaplaneerija: On päris arendajad, paberil arendajad ja pensionifondi mehed
Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd näeb Tallinna kikilipsukujus potentsiaalset trumpi ja edulugu.
Uudised
  • 15.05.26, 06:00
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Esimeses etapis valmis Marienholmi poolsaarel viis hoonet kokku 50 korteriga.
Uudised
  • 19.05.26, 11:40
Nooditabaja: Scandium käivitab Marienholmi uue etapi. Vaata, mis sinna tuleb!
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Kasvuruumi on ees küll ja veel.
Uudised
  • 18.05.26, 06:15
Summuse rahaveski kogub pöördeid: I kvartal lisas müügitulu ja puhaskasumit
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Et kivi kätte saada, tuleb kaevumeistril kõigepealt rakked august välja tirida. 20 aastat tegutsenud Strongest Arendus OÜ kaevumeistrid tunnevad valdkonna kõiki nüansse.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele