Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia ostis jaanuaris 35 miljoni krooni eest heitmekvooti
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Keskmiseks kvoodi hinnaks kujunes 20,3 EUR/tonn. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt, teatas ettevõte.
Euroopa Komisjon kärpis oluliselt Eesti heitmekvootide kogust, mistõttu alustas Eesti Energia jaanuaris Eesti elektrivajaduse ja ka ekspordi katteks CO2 kvootide ostmist.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks. „Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik. Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.
Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.
Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.
Ühtlasi avalikustas Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal kliima- ja energiapoliitikat puudutava plaani, mille peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaase viiendiku võrra aastaks 2020 ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele