Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste hapud laenud ajasid Rootsi suurpangad ärevusse
Eestisse sadu miljoneid kroone laenanud
Rootsi suurpangad on oma raha pärast ärevusse sattunud ning proovivad igal
võimalusel vähegi kahtlasemaid võlgasid tagasi saada, eestlasi selles töös eriti
ei usaldata.
Pangatöötajate hinnangul on kõige suurem probleem just see, et rootslased on laene tagasi nõudes asunud tegutsema üle eestlaste peade, kuigi viimased on kliendisuhetesse palju panustanud ega näe äärmuslikuks käitumiseks vajadust.
Postimehe andmetel räägitakse ettevõtjate seas juba niinimetatud A-rühmast, kelle SEB on oma peakontorist Rootsist Baltikumi kahtlaste laenudega tegelema saatnud. Eelkõige kurdetakse just SEB arusaamatu laenupoliitika üle, kuigi nii mõnelgi inimesel on kurje sõnu öelda ka siinse suurima tegija Hansapanga ning selle omaniku Swedbanki kohta.
Eesti kohalikud pankurid rootslaste ärevust siiski ei tunnista.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Halbade laenude hulk ja maht kasvab ülikiiresti ja kui eelmise aasta novembri lõpuks oli ettevõtete üle 60-päevase viivitusega laenude kogumaht 405 miljonit krooni, siis aprilli lõpuks oli näitaja kasvanud Eesti Panga andmetel 1,6 miljardi kroonini.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.