Vitsut: võlglaste uus alaliik - pangatöötajad

"Täna peame tegelema võlgu jäänud pangatöötajatega," rääkis Vitsut võlaturu hetkeseisust. "Pangatöötajad, see on võlglaste uus alaliik. Eriliste tõbraste alaliik - lipsuga vennad," lisas ta.

Vitsuti sõnul töötavad maksmisega raskustesse sattunud pangaametnikud reeglina võtmepositsioonidel ning katsuvad esialgu võlgade sissenõudjat ähvardada. "Võibolla lähete te millalgi panka ja tahate laenu võtta, võin teid aga lasta musta nimekirja kanda," vahendas Vitsut korduvalt kuuldud ähvardusi.

"Ma olen niigi pankade mustas nimekirjas ja number üks," põhjendas staažikas võlgade sissenõudja, miks sellised ähvardused tal jalgu nõrgaks pole löönud. Vitsuti kinnitusel on mõned pangatöötajad asja ilmsikstuleku kartuses oma võlad siiski ka ära maksnud.

Üheks maksmisega raskustesse sattunud, kuid eriti jultunud pangatöötaja näiteks peab Vitsut SEB raha- ja valuutaturgude vanemdiilerit Bruno Palksaart, kes ehitas aadressil Särjesilma 28 uhket maja ning tellis sinna ASist Pumeko viimase peal aknad ja uksed.

Et uhke eramu jaoks kogu raha ilmselt kuskilt kohe võtta polnud, käis majaehitus jupikaupa, mida on näha ka kinnistule seatud hüpoteekidest. Ustele ja akendele plaanis Palksaare pere kulutada esialgu rohkem kui 400 000 krooni. Pool rahast tuli maksta ette.

Mõne aja pärast loobus tellija kallist tammepuust välisuksest ning tellimuse maht vähenes. Kui ülejäänud aknad-uksed aga ette said ning oleks tulnud ka kogu raha ära maksta, hakkas Palksaar nippe leiutama, kuidas oma kulusid veelgi kokku hoida.

Esimese asjana jättis Palksaar töö vastu võtmata. Sellist nippi kasutavad teisedki, kes plaanivad tööde eest osa raha maksmata jätta. Üle talve kütteta hoitud Särjesilma majas puidust uksed ja aknad loomulikult paisusid, niiskuses koorus värv lahti ning metalldetailid hakkasid roostetama, rääkis Vitsut. Ta lisas, et teise võttena ei lasknud kaval tellija töömehi ka neile ette heidetud puudusi kõrvaldama.

Juba üle aasta kestnud tüli käigus pakkus Palksaar, et maksab Pumekole vastasseisu lõpetamiseks 27 500 krooni, jätku see vaid teda rahule. Firma polnud ühepoolse kompromissiga nõus. Ühtlasi kaebas Palksaar Pumeko Tarbijakaitseametisse, väites, et firmal tuleks hoopis talle maksta, kuna ehitusvigade parandamiseks kuluvat 63 000 krooni.

Tarbijakaitse soovitas Palksaarel jätkata vaidlemist kohtus ning lõpetas menetluse. Kohtusse pole tüli senini jõudnud, küll on võlanõudja aga kaalunud n-ö muidu saadud uste ja akende mahavõtmist. "Seda on lihtne teha, paned konksud taha ja tõmbad, naks, ning tulevadki," rääkis Vitsut.

Autor: Haldusuudised.ee