16. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Viimase paari aasta jooksul on hoiakud muutunud samm-sammult konservatiivsemaks: suurenenud on nende osakaal, kes hindavad enda pere majanduslikku olukorda halvemaks kui eelmisel aastal, kuigi sissetulekud ning raha ülejääk ühes kuus pärast esmatarvilike kulutuste tegemist on absoluutarvudes kasvanud ning ka ootused järgnevale aastale on ettevaatlikumad,“ ütles Kristiina Omri, TNS Emori projektijuht.

85% peredest peab raha kõrvalepanemist põhimõtteliselt oluliseks. Säästetakse eelkõige igaks juhuks, toimetulekutagavara kindlustamiseks. Sel eesmärgil säästavad pooled pered. Kolm leibkonda neljast omab mingisuguseid sääste, sh rahalisi sääste on kahel kolmandikul peredest (kokku u 352 000 peret).

Omri sõnul on praeguseks kas laen, liising, järelmaks või miinuses krediitkaart, sõltumata selle suurusest, 47%-l Eesti peredest ehk umbes 275 000 majapidamises. Igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustusega perede netosissetulekutest keskmiselt 23% (aasta tagasi 20%), lisas ta.

SMS-laenu on Emori andmetel viimase 12 kuu jooksul võtnud 3% Eesti elanikest ehk ligikaudu 30 000 inimest.

Uute laenuperede lisandumine on siiski viimase aasta jooksul jätkunud eelmise aastaga võrreldavas mahus ning pole kahanenud ka nende osakaal, kes on valmis järgmise 12 kuu jooksul laenu võtma ning kolmveerandil uue laenu soovijaist on juba laenukohustus. Samas tõdeti, et soovitavad laenusummad on mõnevõrra vähenenud.

Senisest sagedamini soovitakse järgmise 12 kuu jooksul tehtavaid kulutusi finantseerida laenamise asemel säästudest.

Augustis 2008 osalesid TNS Emori uuringus enam kui 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat.

Autor: Haldusuudised.ee