Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehingud maatulundusmaaga tagasi aastas 2004
Selle aasta esimese seitsme kuu
maatulundusmaa statistikat arvestades ollakse tehinguhindade võrdluses tagasi
2004. aastas, tehingute arvult jääb tänavune aasta 2004. aastale alla.
1Partner Kinnisvara hindaja Priit Rauki sõnul on maatulundusmaade turg on viimase aasta jooksul väiksemate kruntide puhul langenud kuni 50%. Suuremate, arenduspotentsiaaliga kinnistute hinnalangus on olnud kohati ka suurem.
Praegu ületab pakkumine tema sõnul nõudlust ja sageli on müügipakkumise hinnatase põhjendamatult kõrge. Tehingute hinnatase on langenud kohati mitu korda.
Maatulundusmaade turg oli tehingute arvult ja pinnaühiku keskmise maksumuse alusel kõrgpunktis 2006. aastal. „Võib vaid mõelda, kas tänane turu olukord on tõesti nii halb või olid vahepealsed aastad kinnisvarasektoris liiga aktiivsed ja optimistlikud,“ ütles Rauk. Kui veel 2006. aastal tehti eramukruntide arenduspotentsiaaliga põllupealsete kinnistutega Harjumaal tehingud hinnatasemel ca 100–300 kr/m2 siis tänases turusituatsioonis jääb valdava osa tehingute hinnatase alla 100 kr/m2.
Arenduspotentsiaaliga maatulundusmaade turg on madalseisus. Arendustegevuse alustamine ei ole tänases turusituatsioonis otstarbekas, mida pärsib omakapitali puudumine ja pankade poolne negatiivne hoiak arendusprojektide finantseerimisel, ütles Rauk.
Lähiaastatel maatulundusmaade hinnatõusu 1Partner Kinnisvara hindaja ei prognoosi, sest kinnisvaraturg on igas sektoris küllastunud ja uusi arendusi ei ole otstarbekas alustada. „Suurenenud pakkumiste ja vähenevate tehingute taustal võib eeldada edasist hinnalangust,“ ütles ta hoopis.
Positiivse asjaoluna tõi Rauk välja langenud ehitushindasid, mis paari aasta taguse ajaga võrreldes on vähendanud arenduskulusid. „Siiski ei ole ehitushindade hinnalangus kaugeltki proportsioonis elamukruntide hinnalangusega,“ tõdes ta ning lisas, et müügisurve on eelkõige arendajatel, kelle kinnistud on soetatud võõrkapitaliga ning kelle omakapital ei ole piisav laenukohustuste täitmiseks, mistõttu on müügipakkumiste arv otseses seoses arendajate käekäigust järgmisel aastal. „Juhul kui ettevõtete majandussesis halveneb, survestab see müügisoovi ja -hindasid veelgi,“ nentis Rauk.
Mõiste: maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
Viimased uudised
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele