Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu
Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudilt uuringu selgitamaks, kuidas meie
lähiriikide ehitussektor majanduslanguse tingimustes käitus ja mida saaks teiste
kogemustest üle võtta.
"Langus ehitussektoris on ilmselge. Ent kuidas peaks neis tingimustes käituma ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja lõppkokkuvõttes - riik," küsis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson pressiteates.
„Meie jaoks on tegu huvitava teemapüstitusega. Pärast Eesti taasiseseisvumist on siinne majandusareng olnud sõna otseses mõttes tormiline. See pidi varem või hiljem kaasa tooma teatud tagasilööke,“ ütles uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudi rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul uuritakse seda, kuidas läinud sajandi lõpus tuldi kriisiolukorrast välja lähiriikides - Soomes ja Rootsis, aga ka kaugemal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varblane tõdes, et viimasel ajal on ta üsna sageli kohtunud nii erinevate ministeeriumite kui ka riigikogu liikmetega ja nende huvi selle uuringu vastu on siiras ja tõsine.
Eesti ehitusturu arengute uuringu esimesed tulemused avaldatakse detsembris.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon. Liidu liikmeks olevad ehitusettevõtjad koos tütarettevõtetega, keskmiselt 100 ettevõtet, annavad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehituskäibest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.