Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu
Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudilt uuringu selgitamaks, kuidas meie
lähiriikide ehitussektor majanduslanguse tingimustes käitus ja mida saaks teiste
kogemustest üle võtta.
"Langus ehitussektoris on ilmselge. Ent kuidas peaks neis tingimustes käituma ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja lõppkokkuvõttes - riik," küsis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson pressiteates.
„Meie jaoks on tegu huvitava teemapüstitusega. Pärast Eesti taasiseseisvumist on siinne majandusareng olnud sõna otseses mõttes tormiline. See pidi varem või hiljem kaasa tooma teatud tagasilööke,“ ütles uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudi rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul uuritakse seda, kuidas läinud sajandi lõpus tuldi kriisiolukorrast välja lähiriikides - Soomes ja Rootsis, aga ka kaugemal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varblane tõdes, et viimasel ajal on ta üsna sageli kohtunud nii erinevate ministeeriumite kui ka riigikogu liikmetega ja nende huvi selle uuringu vastu on siiras ja tõsine.
Eesti ehitusturu arengute uuringu esimesed tulemused avaldatakse detsembris.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon. Liidu liikmeks olevad ehitusettevõtjad koos tütarettevõtetega, keskmiselt 100 ettevõtet, annavad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehituskäibest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.