Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu
Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudilt uuringu selgitamaks, kuidas meie
lähiriikide ehitussektor majanduslanguse tingimustes käitus ja mida saaks teiste
kogemustest üle võtta.
"Langus ehitussektoris on ilmselge. Ent kuidas peaks neis tingimustes käituma ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja lõppkokkuvõttes - riik," küsis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson pressiteates.
„Meie jaoks on tegu huvitava teemapüstitusega. Pärast Eesti taasiseseisvumist on siinne majandusareng olnud sõna otseses mõttes tormiline. See pidi varem või hiljem kaasa tooma teatud tagasilööke,“ ütles uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudi rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul uuritakse seda, kuidas läinud sajandi lõpus tuldi kriisiolukorrast välja lähiriikides - Soomes ja Rootsis, aga ka kaugemal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varblane tõdes, et viimasel ajal on ta üsna sageli kohtunud nii erinevate ministeeriumite kui ka riigikogu liikmetega ja nende huvi selle uuringu vastu on siiras ja tõsine.
Eesti ehitusturu arengute uuringu esimesed tulemused avaldatakse detsembris.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon. Liidu liikmeks olevad ehitusettevõtjad koos tütarettevõtetega, keskmiselt 100 ettevõtet, annavad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehituskäibest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.