6. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Langus ehitussektoris on ilmselge. Ent kuidas peaks neis tingimustes käituma ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja lõppkokkuvõttes - riik," küsis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson pressiteates.

„Meie jaoks on tegu huvitava teemapüstitusega. Pärast Eesti taasiseseisvumist on siinne majandusareng olnud sõna otseses mõttes tormiline. See pidi varem või hiljem kaasa tooma teatud tagasilööke,“ ütles uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudi rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

Varblase sõnul uuritakse seda, kuidas läinud sajandi lõpus tuldi kriisiolukorrast välja lähiriikides - Soomes ja Rootsis, aga ka kaugemal.

Varblane tõdes, et viimasel ajal on ta üsna sageli kohtunud nii erinevate ministeeriumite kui ka riigikogu liikmetega ja nende huvi selle uuringu vastu on siiras ja tõsine.

Eesti ehitusturu arengute uuringu esimesed tulemused avaldatakse detsembris.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon. Liidu liikmeks olevad ehitusettevõtjad koos tütarettevõtetega, keskmiselt 100 ettevõtet, annavad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehituskäibest.

Autor: Haldusuudised.ee