6. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehkki uuringute järgi on varimajanduse osakaal Eestis viimastel aastatel langenud, pingestavad ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksumiljardid riigi eelarvet ja sujuvat toimimist teravamalt kui kunagi varem. Maksuamet ja erialaliidud on teadlikud sellest, et peene nimetusega "kulude optimeerimine" majandussurutises toimetulekuks tähendab sageli hoopis maksude maksmisest kõrvale hiilimist ja palkade ümbrikusse peitmist.

Nii Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kui ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) jälgivad liikmete vastuvõtul, kui distsiplineeritud on firma maksude maksmisel. "Eeldame, et see tase on ikka üle selle piirkonna keskmise," ütleb EETLi tegevdirektor Enno Rebane.

"Materjalitootmises on sektoreid, kus probleeme polegi, kuna suheldakse otse ehitajate või hulgimüüjatega ning arveldatakse arvetega. Probleem tekib seal, kus tulevad mängu jaekliendid," arvab Rebane. "Et musta palka maksta, on vaja ka musta raha saada."

Ehitusmaterjalide tootjate liit tegi koostööd maksuametiga, pakkudes välja andmeid ja ettevõtteid, kelle majandusaasta aruannetes pakutud keskmine palk reaalsusega kokku ei läinud. "Paradoksaalne on see, et eks makseraskustes kipu olema need firmad, kes on maksuliselt suhteliselt hästi käitunud," räägib Rebane.

Tema sõnul on plastakende sektoris olnud ettevõtteid, kelle näidatud palgasummad on neli korda väiksemad kui sarnast tööd tegevatel konkurentidel. Võimalik on kuni 20protsendiline palgaerinevus, ilma et töötajad hakkaksid firmat vahetama.

EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul nemad maksuametiga oluliselt suhelnud ei ole. Küll aga kontrollitakse liidu liikmeks pürgivate kandidaatide andmeid ja ausa konkurentsi edendamise nimel on tehtud ka ettepanekuid muudatuste tegemiseks seadustesse.

Peterson arvab, et ümbrikupalkade maksmine lühiajaliselt kindlasti süveneb ja seda pigem väiksemates ettevõtetes, sest peatöövõtja jätab üldjuhul oma riskid alltöövõtjate kanda.

"Konkurents on tihenenud ja iga hinna eest on vaja hankeid saada! Millegi arvel tuleb hind alla lüüa ja üks meetod ongi see "maksude optimeerimine"," räägib ta.

Järgmise aasta alguse kohta arvab Peterson, et see tuleb äärmiselt negatiivne, kuna makseraskused on süvenenud. Samas prognoosib ta, et poole aasta pärast hakkavad pankrotid tihenema, ehitusturg puhastub ning ka ümbrikupalkade maksmine väheneb. "Asi on konkurentsis. Kui riigihangetel tehakse pakkumisi alla ehituse omahinna, ei saa see ju kaua kesta."Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe väidab, et praeguste andmete põhjal ümbrikupalga osakaal suurenenud ei ole. "Majandussurutises me jälgime ja analüüsime pidevalt ettevõtjate tegevust. Võib-olla on see spekulatsioon, aga paljud ettevõtted, kes lähiajal oma tegevuse lõpetavad, on ümbrikupalka maksnud." Samas peab Veermäe ettevõtjaid ausateks, sest pigem on nii, et maksud deklareeritakse ära, aga tekib maksuvõlg.

Kui Rebane arvab, et ümbrikupalkade maksmise suurenemist mõjutab ettevõtjatel lasuv sotsiaalmaksu suurus, siis Veermäe on pigem seda meelt, et maksukoormuse vähendamine ettevõtjate käitumist ei muuda.

"Maksu langetamine ei too automaatselt kaasa paremat laekumist. Mingi hulk ettevõtjaid ehk maksaks rohkem, aga see on spekulatiivne. Suure ettevõtte jaoks pole maksud probleem, aga tuleb arvestada, et meil on enamik väikeettevõtjad," sõnab ta. "Ehitussektoris tuleb korrigeerimine ja tähtis on, et jääjad maksaksid ka korralikult makse."

Autor: Haldusuudised.ee