24. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See oleks kindlasti kehv lahendus, kui riik võtaks laenu,“ möönis Sõerd. „Sisuliselt tähendaks see probleemide edasilükkamist, selle asemel et neid tänavu ja tuleval aastal lahendada.“

Lahenduste leidmisel ei tohiks riik Sõerdi sõnul enam vigu ega valearvestusi läbi lasta.

Sõerd loetles üles kolm punkti, mida riik praegu tegema peaks. Esiteks oleks vaja korralikku plaani, teiseks peaks tõsiseks eesmärgiks võtma EL rahaliidu liikmeks saamise, mis tähendaks vaid reootrika asemel ka tegusid. Ning kolmandaks peaks mõtlema tulude baasi suurendamise peale.

Sõerd möönis, et riigi reservide kasutamine on ilmselt juba paratamatus ning osa kassareservist kulub juba tänavu defitsiidi katteks. „Minul küll ei ole kindlust, et praegune valitsus suudab järgmise aasta eelarve tasakaalus planeerida,“ tunnistas ta. Meie pluss on Sõerdi sõnul praegu see, et headel aegadel ei kulutatud ülelaekunud kulusid ära, vaid suurendati reserve. „Tänu sellele on meil praegu miljardid pensioni reservis ja kassareservis. Seetõttu ei ole me ka nii hullus olukorra kui Läti,“ tõi ta välja helgema poole.

Sõerd märkis, et oleks kehv lugu, kui reservid jooksvate kulude katteks ära kulutada. Ta lisas, et praegu liiguvad kõik prognoosid väga kehvas suunas ja positiivseid uudiseid praktiliselt ei ole.„Tasakaalus eelarve saavutamine on ambitsioonikas ettevõtmine ja raskesti saavutatav,“ tõdes ta.

Autor: Haldusuudised.ee