Põhjamaade majanduskriis olgu hoiatavaks eeskujuks

Majanduses esinevate probleemide temaatika on erinevates uuringutes ja kirjutistes pälvinud laialdast tähelepanu, kuna teatud aja möödudes tuleb maailma eri piirkondades nimetatud sündmustega ikka ja jälle kokku puutuda, vahendas Eesti Ehitusettevõtjate Liit täna.

Majanduskriisi mõiste selgitamisel on kindlasti abiks majanduslanguse mõiste, mis USAs asuva uurimisasutuse National Bureau of Economic Research definitsiooni kohaselt on: märkimisväärne langus majandustegevuse aktiivsuses üle terve riigi, mis ei kesta rohkem kui paar kuud ning mis on nähtav reaalse SKT kasvu, reaalse sissetuleku, töötuse, tööstustoodangu ning kaubandustegevuse näitajate muutustes. Kriis kõike laiemas tähenduses on järsk muutus halvemuse suunas. Majanduskriisi all tuleks seega mõista majandusolukorra järsku halvenemist. Praegune majandussituatsioon on kindlasti vaadeldav kriisi ehk järsu langusena.

Kinnisvarakriis levis Rootsis kõigisse majandussektoritesse

Hinnalanguse taustal on hakatud kasutama kinnisvara hinna säilitamiseks ning sellest kiiremaks vabanemiseks kõikvõimalikke müügistrateegiaid, nagu teatud perioodi laenumaksete kustutamist müüjate kulul, erinevaid soodustusi kaubanduses jms.

Kinnisvarahindade kiire kasv tekitas iirlastes psühholoogilise heaolu efekti, mis põhjustas jätkuva hindade kasvu. Kinnisvaratehingutelt saadav kasv ergutas inimesi üha rohkem kinnisvarasse investeerima, seda ka väljaspool riiki. Iirlaste huviobjektiks on olnud nii uute ELi liikmesriikide kinnisvara, aga ka suurte ELi ja USA linnade kinnisvara.

Iirimaa majandus on IMD koostatavas maailma konkurentsivõimelisuse edetabelis kukkunud 2000. aasta kõrgpositsioonilt viiendalt kohalt mõne aastaga edetabeli teise kümnesse ennekõike äritegevuse kulude kasvu tõttu. Iirimaa riiklike andmete alusel töötab ehitussektoris hetkel 12,1% tööjõust, kuid võrreldes 2007. aastaga on näha juba 10%st langustrendi. Alates 1998. aastast on ehitussektoris töötavate tööliste arv kasvanud rohkem kui kaks korda, mistõttu võib täiendav langus olla üsna suur. Hinnanguliselt töötas näiteks 2006. aastal nn kinnisvarabuumi teenistuses kokku 20-30% elanikkonnast.

Mida võiks praegu Eestis teha?

Eesti valitsus peaks teiste riikide kogemusest õppima, leiab ehitusettevõtjate liit. Järgmiste aastate riigieelarve tulusid prognoosides peaks olema äärmiselt konservatiivne, kuna positiivse majanduskasvu taastumine võib võtta oodatust kauem ning sellest tingituna ei pruugi planeeritavad tulud riigieelarvesse laekuda.

Riigi poliitika peaks olema suunatud turu stabiliseerimisele ning vältima peaks inflatsiooni suurendavaid samme. Samas on oluline proovida säilitada riigihangete mahtu, sest riiklikud tellimused erinevates kriisisituatsioonides on ajaloo vältel leevendanud oluliselt negatiivseid mõjusid majandusele.

Samuti on mõistlik kaaluda, kas riik ei peaks püüdma eraldi seaduse abil panganduskriisides toimimist reguleerida. Oluline roll on Euroopa Liidu antava tagastamatu abi täiemahulisel ärakasutamisel. Saneerimisseadus võimaldab kriisiperioodil ajutiselt raskustesse sattunud konkurentsivõimeliste ärimudelitega ettevõtetel probleemsed ajad üle elada.

Majanduslangus eristab tavaliselt nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted kui ka segmenteerib kohalikul turul olevad pakkujad. Kuna eelnev loob eeldused töötajate liikumiseks konkurentsivõimelisematesse tegevusharudesse, ei saa see protsess toimuda päris iseeneslikult, ilma riigipoolse sekkumiseta, leiavad ettevõtjad.

Autor: Haldusuudised.ee