16. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Meie seisukoht ei ole muutunud. Kaebame edasi," kinnitas ASi Delfi nõukogu esimees Ville Jehe.

Halduskohus asus oma otsuses seisukohale, et kogu internetis avaldatav info tuleb keskkonna valdaja poolt enne avaldamist üle vaadata ning otsustada eraldi iga kommentaari, video- või pildimaterjali õigusliku korrektsuse üle.

"Kõikide jaoks, kes internetis mingis vormis tegutsevad, on ühtviisi mõistmatu, kuidas saab tänapäeval sellisel seisukohal olla," ütles Jehe. "Eesti ütleks sellise otsusega kogu maailmale, et Eestis erinevalt muust maailmast internet ei ole vaba," lisas ta.

Otsus laieneks Jehe sõnul sisuliselt ka keskkondadele nagu rate.ee, youtube.com ja teistele sellistele, kus veebiväljaande omanik kutsub kolmandat osapoolt ehk siis tavalist inimest üles veebikeskkonna sisu looma. "Siis peaks kõik klipid, videod, filmid läbi vaatama, audiofailid üle kuulama, pildid läbi analüüsima. See on pehmelt öeldes ebaloogiline," ütles Jehe.

Tema hinnangul on küsimus selles, et uue meedia mõiste laiemalt ei ole veel kõigile arusaadav. "Eestis on põhiprobleem see, et enamus uue meedia vastaseid ei mõista, et uues meedias ei saa sada protsenti vana meedia reeglid kehtida. Internetis olevat võrreldakse printmeediaga, kus toimetus kõik avaldamisele mineva mitu korda läbi loeb," selgitas ta.

"Kommentaare võrreldakse aga lugejakirjadega, mille puhul otsustab toimetus, millised avaldada, millised mitte. See paralleel on kõige suurem eksimus," rõhutas Jehe kohtu argumentatsioonile viidates. Nimelt võttis kohus seisukoha, et kommentaarid on lugejakirjad, mille avaldamise üle otsustab portaal. "Aga see ei ole tõsi. Internet on absoluutselt teine maailm, see on suhtluskanal massidelt massidele – massid avaldavad ja massid loevad," ütles Jehe.

Jehe märkis, et kümnekonna aasta jooksul, mil ta on sel alal tegutsenud, on pidevalt vähenenud ühiskonna osa, kes uue meedia olemust ei mõista, kuid endiselt on nad olemas. "Kui vaatame selle valdkonna kohtuprotsesse, siis neid on tänaseks umbes kümmekond, ja neist ainult ühes, nn Leedo juhtumis on vaidlus jäänud internetikeskkonna peale. Ülejäänud asjades on kas mindud kohe konkreetse kommentaatori vastu, või kui alguses ongi esitatud süüdistus keskkonna vastu, on see hiljem ikkagi pööratud konkreetse isiku vastu," viitas Jehe kohtuinstantside järjepidevuse puudumisele.

Leedo kohtuasjas on ühiskond Jehe sõnul endiselt lõhestunud, samamoodi põrkuvad uue meedia õiguste ja kohustuste osas arvamusliidrite seisukohad. "On loomulik nähe, et see (uue meedia mõistmine – toim.) võtab aega, aga üllatav on, et see nii kaua aega võtab," nentis ta.

Harju maakohus tegi tänavu juunis otsuse, et ärimees Vjatšeslav Leedos negatiivseid emotsioone esile kutsunud ning tema au teotanud artikli juurde kirjutatud kommentaaride sisu eest vastutab Delfi ja mõistis Delfilt tema moraalse kahju hüvitamiseks välja 5000 krooni. Delfit süüdistati tegevusetuses, lastes kommentaatoritel avaldada Leedo au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi, neid eelnevalt kontrollimata.

Tallinna ringkonnakohus otsustas Delfi apellatsioonikaebust mitte rahuldada.

Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et Delfi selgitus väljendusvabaduse piiramisest ja tsensuuri rakendamisest pole põhjendatud ja Harju maakohus talitas õigesti ning kommentaaridega tekitati hagejale hingelisi kannatusi, stressi, hirmu elu pärast, töövõime langust ja kannatusi lähedastele, mistõttu on rahalise hüvitise määramine põhjendatud.

Vaidluse aluseks oli 24. jaanuaril 2006 Delfis ilmunud artikkel «SLK lõhkus plaanitava jäätrassi», millele laekunud 185st kommentaarist oli au ja inimväärikust alandavaid Leedo hinnangul 20.

Autor: Haldusuudised.ee