Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis: alampalga läbirääkimised jätkuvad järgmisel aastal
Täna toimunud Tööandjate keskliidu volikogu
istungil otsustati alampalga tõstmise küsimus edasi lükata järgmise aasta
kevadesse, kui I kvartali tulemused annavad pildi sellest, mis tööturul
reaalselt toimunud on.
„Me teeme ettepaneku jätkata läbirääkimistega siis, kui on teatavaks saanud järgmise aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad,“ ütles Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis pärast volikogu istungi lõppu aripaev.ee-le.
Otsustamise edasilükkamist põhjendavad tööandjad sellega, et praegu puudub konsensus küsimuses, mis järgmise aasta alguses tööturul toimuma hakkab ning hetkel ei ole alampalga tõusu üle otsustamiseks piisavalt usaldusväärseid andmeid.
„On tõsine kahtlus, et tegelikult võib keskmine brutopalk hakata vähenema, mis seab alampalga kokkuleppe muutmisele omad raamid,“ nentis Kriis.
Sellele tendentsile viitavad Kriisi hinnangul kaks olulist tegurit – avaliku sektori palgapoliitika, mis sel aastal palgakasvu vedanud on ning ettevõtete kahanevad palgafondid. Kriis pidas tõenäoliseks, et suures osas ettevõtetest põhipalgad külmutatakse tänasel tasemel ning ilmselt vähenevad oluliselt tulemus- ja lisatasud, mis moodustavad umbes 25 protsenti ettevõtete palgafondidest.
„Selle põhjal me ennustame, et alampalk, mis täna on 4350 krooni, on järgmisel aastal keskmise palga suhtes palju parem kui tänavu,“ ütles Kriis lisades, et loodetavasti ametiühingud mõistavad, et kui alampalk tõuseb näiteks 1. aprillist, ei kujuta see viivitus ametiühingute liikmeskonnale väga suurt kahju.
Tööandjate keskliit saadab Ametiühingute keskliidule kirja kolme argumendiga, milles palub viimast nendega arvestada.
Selles on välja toodud vastuargumendid ametiühingute seiskohtadele, millele tuginedes alampalga tõusu soovitakse.
Esimene puudutab ametiühingute seisukohta, mille järgi majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sealhulgas alampalga saajateni.
„2008. aastal on alampalka tõstetud 21% samal ajal, kui majanduslangus on umbes 3%,“ vahendas Kriis tööandjaid.
Teine ametiühingute põhimõte on, et alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust.
„Täna me näeme seda, et erasektoris keskmise palga kasva jääb 10 – 15% vahele, seega oleme alampalka tõstnud kiiremini keskmise palga kasvuga võrreldes – 21%,“ märkis Kriis.
Hetkel kuum
Kolmas ametiühingute punkt puudutab alampalga suhet keskmisesse palka.
„Eelmisel aastal oli see 33%, selle aasta III kvartalis on see juba 35%, ja järgmisel aastal on see meie hinnangul juba tõenäoliselt 38%. Seda juhul, kui tänane alampalk jääks kehtima. Niisiis on alampalk tegelikult tõusnud ja meie hinnangul võib-olla isegi liiga kiiresti,“ nentis Kriis.
„Meil ei ole tõsiseid argumente alampalga tõstmiseks, väljaarvatud emotsionaalsed argumendid,“ võttis ta tööandjate positsiooni alampalga vaidluses kokku.
Tööandjad teevad kirjas Ametiühingute keskliidule ettepaneku järgmise aasta I kvartali arengud ära oodata ning jätkates samal ajal jooksvalt läbirääkimisi, jõuda kokkuleppele I poolaasta jooksul.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
1
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
5
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Viimased uudised
Vaata kui palju stock-office´i pinda oli 2025. aasta lõpus Tallinnas, Riias ja Vilniuses! Paindpind on kui turupeegel
Ühelt poolt võib kinnisvaraettevõtete võlakirjade rohkuse üle rõõmustada, kuid teisalt tuleb olla ettevaatlik
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/raudsepp-linnaeelarvest-uks-piinarikas-protsess
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele