7. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaklerite sõnul tahavad paljud kliendid üllatuslikult kasutada vahepealsetel aastatel unustuse hõlma vajunud eluasemevahetust. Samas erinevad toonased ja praegused vahetamise põhjused nagu öö ja päev.

Kuna viimasel aastakümnel omandati kortereid ja maju valdavalt eluasemelaenuga, pakutakse praegu vahetuseks kodusid koos kõvasti üle kümneaastase laenusabaga. Sellistele korteritele on raske vahetuskaupa leida ning juurdemaksus kokku leppida. Peamine vaidlusküsimus on, kes võtab omale laenujäägi tasumise kohustuse.

"Paljud inimesed võtsid eluasemelaenu oma heaolu tipul, kui nende sissetulekud olid suurimad. Täna, languse ajal, pole haruldane, et inimese kuusissetulek ulatub 10 000 kroonini, kuid oma maja eest peab ta iga kuu pangale maksma 15 000 krooni," rääkis Alis Möll osaühingust Merirahu Arendus.

"Mida saab inimene sellises olukorras teha? Esimene variant on müüa maja ja osta omale lihtne korter, kuid täna saab müüa vaid hiiglasliku järeleandmisega hinnas. Iseenesest mõistetav, et inimene mõtleb, kuidas vähendada oma kaotusi. Ja siin ilmub tema silme ette varuvariant: leida selline korteriomanik, kes nõustuks vahetuse korras üle võtma mitte ainult maja, vaid ka eluasemelaenu," selgitas Möll.

"Arusaadav, et seda tehakse panga nõusolekul ja täna ei vaidle nad vastu, kuna peaksid vastasel juhul eluaseme müüki panema," lisas Möll.

"Huvi eluaseme vahetamise vastu on täna kahtlemata suur," tunnistas Uus Maa maakler Marina Hodos. "On veel üks põhjus, mis vahetusele õhutab. Kui inimene tahab omandada 1 miljoni kroonist korterit, siis selle ostuks vajalikku laenu on paljudel raske saada. Teine asi on vahetus, mille puhul on vaja juurde maksta vaid 150 000 krooni. Sellist laenu saada on täiesti reaalne."

Samas, tegeliku eluasemete vahetuseni jõuab asi harva. Põhjus - kiire vahetamise vajadus seab oma piirid. Ostjale avaneb ju täna palju valikuvõimalusi. Mis puudutab vahetuse juriidilist külge, siis mingeid takistusi pole.

Eesti seadusandlus ei sea lepinguile mingeid piiranguid. Müügilepingud on küll laialt levinud, aga kui pooled otsustavad vormistada mingi enda poolt välja mõeldud lepingu, võivad nad seda teha. Ainus nõue on, et leping ei läheks seadusandluse ega heade kommetega vastuollu, kommenteeris eluasemevahetust Advokaadibüroo Ots Co advokaat Anastasia Puusepp.

Autor: Haldusuudised.ee