Andmekaitse inspektsiooni hinnangul võib
turvakaameraga salvestatut kasutada inimeste või vara kaitsmiseks, kuid mitte
avalikkuse uudishimu rahuldamiseks.
Kaamerad, mis suures plaanis tänavat, asulat või massiüritust jäädvustavad, ei ole seadusega vastuolus. Kuid turvakaamera eesmärk on inimesi võimalikult äratuntavalt filmida, teatas andmekaitse inspektsioon (AKI).
Kui inimese tegevust saab tema teadmata detailselt jälgida üleilmses arvutivõrgus, on inspektsiooni hinnangul tegu ebaseadusliku jälitustegevusega. Detailset infot andvat turvakaamerat võib kasutada vaid inimeste ja vara turvalisuse tagamiseks ning kaamerate ülesseadmine peab olema selgesti tähistatud, teatas AKI.
Kuressaare linnavalitsus küsis hiljuti AKI-lt, kas nende poolt turvakaamerate paigaldamist on vaja inspektsiooniga kooskõlastada. Linnavalituse esindaja kinnitas inspektsioonile, et kaamerate jälgimise võimaluse saaksid politsei, kohalikud turvafirmad ja linnavalitsuse töötajad. Ka selgitati AKI-le, et suurema osa ajast kaamerate aktiivset jälgimist reaalajas ei toimu, vaid tegevused salvestataks ja neile oleks piiratud ligipääs.
Inspektsioon vastas linnavalitsusele, et turvakaamerate üles panemist pole vaja nendega kooskõlastada. Andmekaitse inspektsiooni teatel tuli neile täna üllatusena Saaremaa ajalehes Oma Saar avaldatud väide, et Kuressaare abilinnapea soovib turvakaamerate pilti avaldada ka internetis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.