Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametist lahkuvad Jõelähtme juhid maksid endale kiiresti preemiat
Ametist lahkuv Jõelähtme vallavanem lõi
eelmise aasta lõpul valla rahakotirauad valla ja puistas ametnikud üle
enneolematu preemiasajuga - kokku maksti preemiateks ja lisatasudeks ligi 1,2
miljonit krooni.
Keskerakonda kuuluv endine abivallavanem Ljudmilla Kaska sai enne jõule vallavanemalt preemiaks kolme kuu palga ehk 75 000 krooni. "See oli ette tehtud preemia, sest uus vallavanem poleks mulle kompenseerinud ühtegi senti," lausus Kaska. Ta selgitas, et preemiat maksti selle eest, et käis tööl ka nädalavahetusel, samuti puhkuse ajal. "Mina ei näe siin midagi ebaseaduslikku. Kui mulle preemia makstakse, ega ma siis seda tagasi maksma ei hakka," kinnitas ta.
Preemiaid lahkekäeliselt jaganud endine vallavanem Ardo Lass ütles, et tegemist oli täiesti tavapärase aastalõpupreemiaga. "Ma ei ütleks, et oleksin jaganud neid kuidagi kergekäelisemalt kui varem. Raha tuli valla eelarvest palgafondist. Preemia jagamisel polnud mingit eesmärki, eks inimesed said selle tööpanuse järgi," ütles Lass.
Uus vallavanem Toomas Kümmel ütles, et täiesti ebaseaduslik on see, et vallavanem määras ka volikogu esimehele kahe kuupalga suuruse ehk 10 000kroonise jõulutoetuse. "See on anekdoot, ma saan aru, kui Missos koostatakse selliseid dokumente, aga Jõelähtme vallas?" imestas Kümmel. Lass aga põhjendas, et kui tema oli volikogu esimees, maksis vallavanem ka talle preemiat.
Kümmeli sõnul oli tema ametisse astumise ajal valla kontol 160 000 krooni raha. "Kõik oli laiaks löödud," ütles Kümmel. "Samal ajal on 2009. aasta eelarves 35 miljoni kroonine auk. Kogu selle seltskonna kõige suurem karistus oleks olnud, kui nad oleks võimule jäänud, kuid lahkusid puhta naha ja kuldse käepigistusega."
Vallavolikogu liige Tiia Värk on detsembris toimunud raha kulutamisest sõnatu. "Nii on võimalik äriühingut juhtida, aga mitte valda. See on minu jaoks täiesti arusaamatu," ütles Värk. Ta ütles, et kui vaadata ametnikke ja neile makstud preemiaid, saab selgesti aru, kes olid vallavanema soosikud.
Makstud preemiad algavad 6250 kroonist, mis maksti haridusosakonna vanemspetsialistile Carmen Viherpuule, ja küündivad 75 000 kroonini, mis maksti abivallavanem Ljudmilla Kaskale.
Värk nentis, et lisaks jõulupreemiate väljamaksmisele vajavad selgitust nii mõnedki kahtlased lepingud.
Revisjonikomisjoni esimees Taimi Saarma ütles, et on vaid mõne päeva saanud selles ametis töötada ja pole jõudnud rahaasjades veel selgust saada. Samuti pole selginenud, kust võeti üle 1 miljoni krooni preemiateks makstud raha.
"See on üks asi, mis tuleb välja uurida," ütles Saarma ja lisas, et vallavanem Ardo Lass rikkus kindlasti seadust, makstes preemiat volikogu esimehele.
"See on omavoli, sest vallavanemal sellist pädevust pole. Volikogu esimehele saab preemiat maksta siiski ainult volikogu," kinnitas Saarma. "Vastutab ka koalitsioon, kes lasi asjadel üldse nii kaugele minna," lisas ta.
Endine volikogu esimees Art Kuum kinnitas, et volikogu ei saanud kuidagi vallavanemat preemiate maksmisel takistada ega teda korrale kutsuda. "Mina isiklikult olen 13. kuupalga vastu ja ei pea seda õigeks," ütles Kuum. "See on jäänuk nõukogude ajast," lisas ta.
Hetkel kuum
Küsimusele, miks Kuum siis ikkagi endale määratud 10 000 krooni vastu võttis, vastas ta: "Ütlen ausalt, kuulsin sellest hiljem, kui otsus oli tehtud. Mul polnud õigust ega soovi reageerida. Mul oli au, et mind hinnati," tunnistas Kuum.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
5
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimased uudised
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõte jätkab Poola hõlvamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele