26. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti andmetel kasvas haridustöötajate palk eelmise aasta lõpus 16 protsenti, tervishoiuvaldkond sai 13,8 protsenti palgalisa. Rahandusministeeriumi selgitusel oli hariduse ja tervishoiu keskmisest kiirem palgakasv seotud eelmise aasta alguses toimunud administratiivsete palgatõusudega, millega kompenseeritakse eelnevate aastate keskmisest madalamat palgakasvu.

Energia-, gaasi- ja veevarustusettevõttete palgakasvu keskmine oli 15,8 protsenti. AS Eesti Energia töötasukulud tõusid võrreldes aasta varasema ajaga 9 protsenti, ütles Äripäevale Eesti Energia finantsjuht Margus Kaasik.

ASi Eesti Gaas juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on Eesti Gaasi panus sellesse tõusu 11,8 protsenti. "Meie valdkonna ettevõtted konkureerivad inimeste pärast mitmete teiste tööstusharudega ja nõrkade palkadega konkurentsivõimelist töötajat ei leia, seepärast on ka palgakasv olnud kõrgem," selgitas Kotov, miks just neis valdkondades on suured palgatõusud.

Keskmise brutokuupalga kasv kukkus neljandas kvartalis oluliselt, jõudes 6,9 protsendiga 2004. aasta esimese kvartali kasvu tasemele. Reaalpalk ehk palk, millest inflatsioon on maha arvatud, vähenes 1,3 protsenti.

Keskmine brutokuupalk langes enim kalapüügis - 9,6 protsenti. 0,8 protsenti kukkusid palgad ehituses.

Palgakasv alanes eelmise aasta lõpus kiiresti ning rahandusministeeriumi hinnangul jätkub langus kehveneva majandusolukorra tõttu ka sel aastal.

Autor: Haldusuudised.ee