17. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

12. veebruaril tegi Tallinna linnavalitsus rahandusministeeriumile kirjaliku pöördumise, milles tegi ettepaneku luua stabilisatsioonifond, mis aitaks vältida korteriühistute pankrotte.

"Lähiajal on KredExil kavandamisel käivitada täiendav korteriühistutele suunatud sooduslaenuskeem," kirjutas rahandusministeerium linnavalitsusele vastuskirjas eluasemekulude tõusule korteriühistutes. Antud kirjas nimetas rahandusministeerium küttekulude tegeliku vähendamise ühe olulise võimalusena korterelamu muutmist energiasäästlikumaks.

Hetkel on võimalik KredEx’i abil rekonstrueerida korterelamu, mille tulemusel peaksid paranema korterelamu elanike elamistingimused, sealhulgas ökonoomsus ja energiasäästlikkus. Lisaks toetustele pakub KredEx kortermajade korda tegemise eesmärgil ka laenukäendust, mida saavad kasutada nii ühistud kui ka korteriomanike ühisused. Kui kortermaja on otsustatud kordategemiseks võtta KredEx’i käendamisel laenu ja kui tagasimaksmisega tekib raskusi, siis võtab nö teatud tingimustel laenumaksed KredEx ajutiselt enda kanda. KredEx’i poolt tasutud laenumaksed tuleb muidugi ka tagastada pärast vastava laenulepingu lõppemist, seisis vastukirjas.

Nimetatud kirjas mainitakse veel, et arvestades majanduses ja tööjõuturul kujunenud olukorda, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium koostöös kaalunud erinevate täiendavate meetmete rakendamist, mis võimaldaksid leevendada tekkinud raskusi ettevõtluses, tööjõuturul ja ka elamu majanduses. Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt heaks kiitnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud täiendava peamiselt eksportivatele ettevõtetele suunatud toetusmeetmete paketi, mida rakendab Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). Oluliselt on suurenenud töötukassa poolt makstavad hüvitised töö kaotanutele, kaalumisel on võimalused aktiivsete tööjõuturu meetmete tõhustamiseks. Eluaseme valdkonnas on samuti kaalutud mitmeid erinevaid täiendavaid meetmeid näiteks nagu ajutist eluasemelaenu intresside maksepuhkuse võimaldamist lastega peredele, kui mõni pereliikmetest on kaotanud töö.

Samas mööndakse kirjas, et kõikide riigipoolsete tugimeetmete rakendamisel tuleb paratamatult arvestada aga hetkel olemasolevate rahaliste vahendite piiratusega ning vajadusega tagada Eesti riigi eelarvepoliitika usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus. Seega tuleb kõiki võimalikke uusi ettepanekuid käsitleda lähtudes nende tõhususest ja prioriteetsust ning terviklikust koosmõjust juba kasutavate ja/või kavandatavate meetmetega. Sellest tulenevalt on rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul korteriühistutele kavandatud abimeetme mõjuanalüüs hetkel ebapiisav, mitmed aspektid nõuavad siinkohal veel põhjalikku kaalumist ja läbi analüüsimist.

Autor: Haldusuudised.ee