Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisministeeriumi poolemiljonilised palgad sõi eelarvekärbe
Välisministeerium tõstis küll
eelmisel aastal tublisti palku, nii et seitsme ametniku aastapalk küündis poole
miljonini, kuid sel aastal tuli leppida seitsmeprotsendise sissetulekute
langusega, ütles ministeerium täna Äripäevas ilmunud palganumbreid
kommenteerides.
Pressiesindaja sõnul püsisid ministeeriumi palgad samal tasemel 2000. kuni 2006.-2007. aastani, seetõttu oli eelmise aasta palgatõus äärmiselt vajalik tööjõuturul konkureerimiseks. „Hea, et aastatel 2007-2008 majanduslik olukord seda võimaldas. Samas, seoses tänase eelarveolukorraga vähenevad välisministeeriumi kõigi teenistujate sissetulekud seitse protsenti,“ tõdes Luha.
Äripäeva tähelepanekut, et poliitikadirektor Clyde Kulli ja asekantsler Marina Kaljuranna palk võrreldes varasemaga eelmisel aastal kahekordistus, põhjendas Luha ametiisikute palganumbrite arvestuspõhimõtete rakendamisega, mistõttu langes aastaga paari protsendi võrra ka välisminister Urmas Paeti palganumber. Sealt jäeti välja esindustasud.
Nii Kull kui Kaljurand naasid küll eelmisel aastal välislähetusest peamajja, kuid nende sissetulekud tegelikult oluliselt ei muutunud. "Peamajas ja välislähetuses ei ole sissetulekute vahe märkimisväärne, välislähetuses on aga sissetuleku komponendid oluliselt teistsugused kui peamajas – seal moodustab olulise osa sissetulekust välislähetustasu,“ täpsustas pressiesindaja.
Põhjus, miks osadel juhtivtöötajatest moodustavad kogupalgast poole või suuremagi osa lisatasud, tuleneb Luha sõnul välisteenistuse seadusest. Näiteks asekantsler Kaja Taelal 246 000kroonisest põhipalgast on lisatasud 13 000 krooni võrra suuremad seetõttu, et talle makstase lisatasu keele, teaduskraadi ja staaži eest, peale makstakse seadusest tulenevalt ka teenistusastme tasu.
Ministeeriumi palgafond on siiani aasta-aastalt tõusnud: 2006 oli see 90,1, eelmisel aastal 114,2 ja mullu 138,1 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
1
4
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
6
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Viimased uudised
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Konverentsid
Hetkel kuum
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele