Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisministeeriumi poolemiljonilised palgad sõi eelarvekärbe
Välisministeerium tõstis küll
eelmisel aastal tublisti palku, nii et seitsme ametniku aastapalk küündis poole
miljonini, kuid sel aastal tuli leppida seitsmeprotsendise sissetulekute
langusega, ütles ministeerium täna Äripäevas ilmunud palganumbreid
kommenteerides.
Pressiesindaja sõnul püsisid ministeeriumi palgad samal tasemel 2000. kuni 2006.-2007. aastani, seetõttu oli eelmise aasta palgatõus äärmiselt vajalik tööjõuturul konkureerimiseks. „Hea, et aastatel 2007-2008 majanduslik olukord seda võimaldas. Samas, seoses tänase eelarveolukorraga vähenevad välisministeeriumi kõigi teenistujate sissetulekud seitse protsenti,“ tõdes Luha.
Äripäeva tähelepanekut, et poliitikadirektor Clyde Kulli ja asekantsler Marina Kaljuranna palk võrreldes varasemaga eelmisel aastal kahekordistus, põhjendas Luha ametiisikute palganumbrite arvestuspõhimõtete rakendamisega, mistõttu langes aastaga paari protsendi võrra ka välisminister Urmas Paeti palganumber. Sealt jäeti välja esindustasud.
Nii Kull kui Kaljurand naasid küll eelmisel aastal välislähetusest peamajja, kuid nende sissetulekud tegelikult oluliselt ei muutunud. "Peamajas ja välislähetuses ei ole sissetulekute vahe märkimisväärne, välislähetuses on aga sissetuleku komponendid oluliselt teistsugused kui peamajas – seal moodustab olulise osa sissetulekust välislähetustasu,“ täpsustas pressiesindaja.
Põhjus, miks osadel juhtivtöötajatest moodustavad kogupalgast poole või suuremagi osa lisatasud, tuleneb Luha sõnul välisteenistuse seadusest. Näiteks asekantsler Kaja Taelal 246 000kroonisest põhipalgast on lisatasud 13 000 krooni võrra suuremad seetõttu, et talle makstase lisatasu keele, teaduskraadi ja staaži eest, peale makstakse seadusest tulenevalt ka teenistusastme tasu.
Ministeeriumi palgafond on siiani aasta-aastalt tõusnud: 2006 oli see 90,1, eelmisel aastal 114,2 ja mullu 138,1 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
5
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
6
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele