24. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pressiesindaja sõnul püsisid ministeeriumi palgad samal tasemel 2000. kuni 2006.-2007. aastani, seetõttu oli eelmise aasta palgatõus äärmiselt vajalik tööjõuturul konkureerimiseks. „Hea, et aastatel 2007-2008 majanduslik olukord seda võimaldas. Samas, seoses tänase eelarveolukorraga vähenevad välisministeeriumi kõigi teenistujate sissetulekud seitse protsenti,“ tõdes Luha.

Äripäeva tähelepanekut, et poliitikadirektor Clyde Kulli ja asekantsler Marina Kaljuranna palk võrreldes varasemaga eelmisel aastal kahekordistus, põhjendas Luha ametiisikute palganumbrite arvestuspõhimõtete rakendamisega, mistõttu langes aastaga paari protsendi võrra ka välisminister Urmas Paeti palganumber. Sealt jäeti välja esindustasud.

Nii Kull kui Kaljurand naasid küll eelmisel aastal välislähetusest peamajja, kuid nende sissetulekud tegelikult oluliselt ei muutunud. "Peamajas ja välislähetuses ei ole sissetulekute vahe märkimisväärne, välislähetuses on aga sissetuleku komponendid oluliselt teistsugused kui peamajas – seal moodustab olulise osa sissetulekust välislähetustasu,“ täpsustas pressiesindaja.

Põhjus, miks osadel juhtivtöötajatest moodustavad kogupalgast poole või suuremagi osa lisatasud, tuleneb Luha sõnul välisteenistuse seadusest. Näiteks asekantsler Kaja Taelal 246 000kroonisest põhipalgast on lisatasud 13 000 krooni võrra suuremad seetõttu, et talle makstase lisatasu keele, teaduskraadi ja staaži eest, peale makstakse seadusest tulenevalt ka teenistusastme tasu.

Ministeeriumi palgafond on siiani aasta-aastalt tõusnud: 2006 oli see 90,1, eelmisel aastal 114,2 ja mullu 138,1 miljonit krooni.

Autor: Haldusuudised.ee