Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisministeeriumi poolemiljonilised palgad sõi eelarvekärbe
Välisministeerium tõstis küll
eelmisel aastal tublisti palku, nii et seitsme ametniku aastapalk küündis poole
miljonini, kuid sel aastal tuli leppida seitsmeprotsendise sissetulekute
langusega, ütles ministeerium täna Äripäevas ilmunud palganumbreid
kommenteerides.
Pressiesindaja sõnul püsisid ministeeriumi palgad samal tasemel 2000. kuni 2006.-2007. aastani, seetõttu oli eelmise aasta palgatõus äärmiselt vajalik tööjõuturul konkureerimiseks. „Hea, et aastatel 2007-2008 majanduslik olukord seda võimaldas. Samas, seoses tänase eelarveolukorraga vähenevad välisministeeriumi kõigi teenistujate sissetulekud seitse protsenti,“ tõdes Luha.
Äripäeva tähelepanekut, et poliitikadirektor Clyde Kulli ja asekantsler Marina Kaljuranna palk võrreldes varasemaga eelmisel aastal kahekordistus, põhjendas Luha ametiisikute palganumbrite arvestuspõhimõtete rakendamisega, mistõttu langes aastaga paari protsendi võrra ka välisminister Urmas Paeti palganumber. Sealt jäeti välja esindustasud.
Nii Kull kui Kaljurand naasid küll eelmisel aastal välislähetusest peamajja, kuid nende sissetulekud tegelikult oluliselt ei muutunud. "Peamajas ja välislähetuses ei ole sissetulekute vahe märkimisväärne, välislähetuses on aga sissetuleku komponendid oluliselt teistsugused kui peamajas – seal moodustab olulise osa sissetulekust välislähetustasu,“ täpsustas pressiesindaja.
Põhjus, miks osadel juhtivtöötajatest moodustavad kogupalgast poole või suuremagi osa lisatasud, tuleneb Luha sõnul välisteenistuse seadusest. Näiteks asekantsler Kaja Taelal 246 000kroonisest põhipalgast on lisatasud 13 000 krooni võrra suuremad seetõttu, et talle makstase lisatasu keele, teaduskraadi ja staaži eest, peale makstakse seadusest tulenevalt ka teenistusastme tasu.
Ministeeriumi palgafond on siiani aasta-aastalt tõusnud: 2006 oli see 90,1, eelmisel aastal 114,2 ja mullu 138,1 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele