Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisministeeriumi poolemiljonilised palgad sõi eelarvekärbe
Välisministeerium tõstis küll
eelmisel aastal tublisti palku, nii et seitsme ametniku aastapalk küündis poole
miljonini, kuid sel aastal tuli leppida seitsmeprotsendise sissetulekute
langusega, ütles ministeerium täna Äripäevas ilmunud palganumbreid
kommenteerides.
Pressiesindaja sõnul püsisid ministeeriumi palgad samal tasemel 2000. kuni 2006.-2007. aastani, seetõttu oli eelmise aasta palgatõus äärmiselt vajalik tööjõuturul konkureerimiseks. „Hea, et aastatel 2007-2008 majanduslik olukord seda võimaldas. Samas, seoses tänase eelarveolukorraga vähenevad välisministeeriumi kõigi teenistujate sissetulekud seitse protsenti,“ tõdes Luha.
Äripäeva tähelepanekut, et poliitikadirektor Clyde Kulli ja asekantsler Marina Kaljuranna palk võrreldes varasemaga eelmisel aastal kahekordistus, põhjendas Luha ametiisikute palganumbrite arvestuspõhimõtete rakendamisega, mistõttu langes aastaga paari protsendi võrra ka välisminister Urmas Paeti palganumber. Sealt jäeti välja esindustasud.
Nii Kull kui Kaljurand naasid küll eelmisel aastal välislähetusest peamajja, kuid nende sissetulekud tegelikult oluliselt ei muutunud. "Peamajas ja välislähetuses ei ole sissetulekute vahe märkimisväärne, välislähetuses on aga sissetuleku komponendid oluliselt teistsugused kui peamajas – seal moodustab olulise osa sissetulekust välislähetustasu,“ täpsustas pressiesindaja.
Põhjus, miks osadel juhtivtöötajatest moodustavad kogupalgast poole või suuremagi osa lisatasud, tuleneb Luha sõnul välisteenistuse seadusest. Näiteks asekantsler Kaja Taelal 246 000kroonisest põhipalgast on lisatasud 13 000 krooni võrra suuremad seetõttu, et talle makstase lisatasu keele, teaduskraadi ja staaži eest, peale makstakse seadusest tulenevalt ka teenistusastme tasu.
Ministeeriumi palgafond on siiani aasta-aastalt tõusnud: 2006 oli see 90,1, eelmisel aastal 114,2 ja mullu 138,1 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
2
5
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
6
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Viimased uudised
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele