Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kulude kärpimine algab puuduste hindamisest
Väidetavalt kulutab keskmine Eesti pere
viiendiku oma sissetulekust küttele. Ehkki osa kütteliike on viimastel kuudel
üldise tõusu taustal isegi odavnenud, muudavad koondamised ja palgakärped
toasooja hoidmise senisest ikka kallimaks. Uus soojaaeg on puuduste
kõrvaldamiseks parim.
Küttekulude suurus oleneb loomulikult kütteliigist - puuküttega saab maja odavamalt soojaks kui elektriga, samas puuküttest odavamad on veel puitbrikett ja turbabrikett, kirjutas Äripäeva lisa Remont. Üha enam koduomanikke peavad aru, kuidas hoida kodu soojas nõnda, et rahakott vastu peaks.
Õhulekked viivad sooja, soojusta augud
Kui teie kodus kipuvad tuulise ilmaga kardinad liikuma või maja jahtub väga kiiresti, peitub põhjus ilmselt selles, et eramul on õhulekked. Need aga tähendavad, et küttearved ainult suurenevad. "Eramute soojakaod esinevad läbi hoone piirete ning õhuvahetuse kaudu," selgitas OÜ Termoproff esindaja Indrek Kasekamp. Õhuvahetuse alla pidas ta silmas nii kontrollitud õhuvahetust ehk ventilatsiooni kui ka kontrollimatut õhuvahetust (ehk õhulekked läbi hoone piirete, nagu seinad, põrand, katus, uksed ja aknad). Ventilatsioon on maja hingamise seisukohalt oluline, kuid kui õhuvahetust on liiga palju, kajastub see ka suuremates küttearvetes.
Uut maja ehitades tasub juba projekteerimise käigus läbi mõelda, kuidas kontrollimatut õhuvahetust vähendada. "Hoone õhupidavust oleks kõige otstarbekam kontrollida ehituse või renoveerimise käigus, kui hoone on soojustatud, õhutõke paigaldatud ning sise- ja välisviimistlus veel tegemata, sest sellisel juhul on pärast kontrollmõõtmisi võimalik ehituslikke vigu väheste kulutustega likvideerida," soovitas Kasekamp. Soojustamise pealt kokkuhoitud kulud võivad hiljem valusalt kätte maksta suurte küttearvete näol.
Tavapärase hoone energiakulu võib olla 10-30% suurem kui väga õhupidaval hoonel. Rahasse arvutatult võib see tähendada mitme tuhande krooni suurust säästu igal aastal. Ka juba valmis majade omanikel oleks mõistlik oma eramu soojapidavus üle vaadata - selleks on võimalik tellida hoone termograafia test või soojusaudit, mis muu hulgas näitavad ära, kustkaudu soojus majast välja voolab.
Kasekampi sõnul esinevad peamised soojuskaod piirete liitekohtadel - näiteks ukse- ja aknapõskedel, seina ja katuse liitekohadel, vahelaetalade toetuskohtadel välisseintes, kuid mitte ainult. "Oleme eramute tehniliste ekspertiiside teostamise käigus leidnud väga palju puudulikke ventilatsioonisüsteeme," tõi ta näiteid.
Ülalräägitu tähendab üht - õhulekked tuleb kontrolli alla saada, sest maja ise soojemaks ei muutu. Alustada võib akna- ja uksepõskede ülesoojustamisest (esialgu võib abi olla kas või vanast heast akende kinniteipimisest), võimalusel tasub käia üle teisedki lekkekohad.
Eesti Energia andmete kohaselt on keskmise maja (150 m") energiavajadus kütteks aastas 22 500 kWh. Seejuures määrab hinna see, millist energiaallikat peamise kütteliigina kasutada - puuküttele kuluks 150ruutmeetrises eramus elaval neljaliikmelisel perel aastas umbes 17 000 krooni, samal ajal elektriga küttes kuluks 24 000 krooni.
Elektrikütte mugavus maksab
"Puuküte on ligi kolmandiku odavam kui elektriküte, kuid samas ka ebamugavam - puude varumine, hoidmine, tassimine, regulaarne kütmine ja tuha eemaldamine võtavad oma aja," selgitas Eesti Energia tootehaldur. Kusjuures elektrienergia kasutamine ei ole kindlasti kalleim viis oma maja kütta.
"Tallinnas on kaugkütte hind üle 1200 kr/MWh," rääkis Roosve. "Küttes maja kütteõliga oma maja katlamajas, oleks soojuse hinnaks umbes 1500 kr/MWh, maagaasiga 820 kr/MWh. Kasutades Eesti Energia Küttepaketti, on keskmine hind umbes 1100 kr/MWh." Eks ta ole - mugavus maksab nii mõndagi. Kõik koduomanikud teavad, et õhtul on töölt parem tulla sooja tuppa, kui ronida külma keldrisse katelt kütma.
Hetkel kuum
Viiendik kuludest kaob õhku valgusega
Tegelikkuses on võimalik saada soe kodu ka väiksemate arvetega. "Kui klient kombineerib elektrikütet näiteks õhksoojuspumbaga, on võimalik küttekulusid ligemale viiendiku võrra vähendada," julgustas Roosve majaomanikke tegema investeeringuid.
See tähendab küll esialgu suuremat investeeringut küttekaminasse, õhksoojuspumpa või üleüldse maakütte paigaldamisesse, kuid tasub end lõppkokkuvõttes ära. Tänane investeering maja kontrolli või uude kütteseadmesse võib tuua soojema ja rahakotisõbralikuma homse.
Lisaks maja korralikult soojustamisele tasub kindlasti mõelda ka üldise energiatarbimise vähendamisele. Valgustusele kuluv energia väheneb, kui kustutada toast lahkudes tuled ning asendada tavalised hõõglambid säästupirnidega.
Eesti Energia tootearenduse ja halduse osakonna tootehalduri Tõnu Roosve sõnul on Eestis keskmine eramaja elektritarbimine 4980 kWh aastas. Selle näitaja sisse kuuluvad nii elektrivajadus vee soojendamiseks, valgustus kui ka kodutehnika elektritarbimine.
Valgustuse osakaal eramajades, kus elektrienergiat ruumide kütmiseks ei kasutata, on hinnanguliselt 20-25% kogu elektrienergia tarbimisest aastas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Enimloetud
Viimased uudised
Milline on tulevikus edukas laopindade äri? Mida otsivad edukad ettevõtted?
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele